Jaanus Rahumägi: erinevus redaktsioonide vahel

1980date lõpus alustas Jaanus Rahumägi NSVL korrakaitse süsteemi välist ühiskondlikku tegevust. 1988. aastal alustas Rahmägi esimese eraturvateenistuse loomist ja alternatiivsete korrakaitse treeningutega NSVL territooriumil, tehes seda Mainori karate klubi nime all. Ta kutsus spordiklubi egiidi all Eestisse erinevaid Läänriikide politsei ja eriteenistuste instruktoreid, kes aitasid koolitada tolle aja kohta uute meetoditega ja Lääneliku kultuuriga korrakaitsjaid. Selle tulemusel sai Jaanus Rahumägist üks Rahvarinde turvateenistuse asutajatest ja koolitajatest. Sellele järgnes 1990. aastal liitumine, samal aastal loodud Eesti esimese rahvusliku relvastatud üksusega, Eesti Vabariigi eriteenistusega, kus ta täitis peamiselt koolitaja ja kaitsetöötaja funktsioone. Rahumägi vastutas peamiselt eriteenistuse kaitsetöötajate ettevalmistuse eest ja sellel ajal sageli Eestit külastanud välisriikide poliitikute turvalisuse eest.

 

 

 

1993 koolitas Rahumägi tasuta ja patriootlikel kaalutlustel regulaarselt Eesti vastloodud kaitsejõudusid Kalevi ja Kuperjanovi pataljonis. Andes neile edasi oma teadmisi, mida sellel ajal igal pool jõustruktuurides väga nappis. Tema poolt koolitatud mehed olid hiljem ja on ka täna Eesti Kaitsejõududes kõrgetel kohtadel. 1993. aastal tegutses Rahumägi ka Eesti Välisministeeriumi nõunikuna Läänemeremaade välisministrite kohtumise korraldamise turvalisuse tagamisel. Samuti 1993 aastal paavst [[Johannes Paulus II]] visiidi raames paavsti missa turvalisuse tagamisel. Rahumägi vastutas endale kuuluva turvafirma eesotsas missa julgeoleku eest Raekoja platsil.