Erinevus lehekülje "Agu Aarna" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 31 baiti ,  7 kuu eest
P
resümee puudub
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==))
P
{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2019}}
'''Agu Aarna''' ([[1937]]. aastani '''August Treier'''; [[11. oktoober]] [[1915]] [[Tallinn]] – [[11. detsember]] [[1989]]) oli eesti põlevkivikeemik. Ta uuris [[põlevkivi]] koostist ja omadusi ning algatas uut liiki [[liimvaik]]ude tootmise. Aastatel [[1960]]–[[1976]] oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[rektor]].
 
==Haridus==
Aastal [[1945]] lõpetas ta [[Dresdeni Tehnikaülikool]]i ning [[1948]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. Doktoritöö kaitses ta 1955 Leningradis.
Agu Aarna lõpetas Tallinna Linna 1. algkooli 1919, [[Tallinna TehnikumPolütehnikum|Tallinna Tehnikumi]]i (hilisem Polütehnikum) maamõõtmise-kultuurtehnika erialal 1934, [[Sõjakool]]i inseneriväe aspirantideklassi õpilane 1934–361934–1936, lõpetas [[Sõjaväe Tehnikakool]]i pürotehnika erialal 1940; õppis TTÜTallinna Tehnikaülikooli keemiaosakonnas 1937–401937–1940 ja 1942/43. 1943 suunati Humboldti stipendiaadina Saksamaale, lõpetas [[Dresdeni Tehnikaülikool]]i 1945 ja TPI keemia-mäeteaduskonna analüütilise keemia erialal 1948 (''cum laude'').
 
Tehnikateaduste kandidaat 1948 (kinnitus 1949); dotsent 1951;. Doktoritöö kaitses ta 1955 Leningradis, tehnikateaduste doktor 1954 (kinnitus 1955); professor 1956.
Aastatel 1948–[[1979]] töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis. Aastatel [[1960]]–[[1976]] oli ta instituudi [[rektor]].
 
==Töö==
Ta uuris [[põlevkivi]] koostist ja omadusi ning algatas uut liiki [[liimvaik]]ude tootmise.
TTÜsSuur-Männiku laskemoona töökojas keemik-pürotehnik ja [[Eesti Territoriaalkorpus]]e autoremonditöökoja juhataja 1940 juulist 1941. aastani. Oli 8 kuud sõjavang ja koonduslaagris Saksamaal. 1942. aasta kevadsuvel [[Võru-Petseri prefektuur]]i juures õhukaitse instruktor-referent. TPI-s 1942/1943, 1945–1979: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud 1942/43; orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri assistent 1945–481945–1948, vanemõpetaja 1948–511948–1951; orgaaniliste ainete tehnoloogia kateedri dotsent 1951–561951–1956, juhataja 1951–641951–1964, professor 1956–761956–1976; rektor 1960–761960–1976; orgaanilise keemia kateedri professor 1976–791976–1979.
 
Eesti NSV TA Keemia Instituudi konsultant-vanemteadur 1979–891979–1989.
Agu Aarna kuulus "[[Mnemoturniir]]i" tarkade klubisse.
 
==Teadustöö põhisuunad==
==Haridus==
Kukersiitse põlevkivi teke ja pürolüüs, põlevkiviõli koostis, põlevkivisaaduste omadused; sünteetiliste liimvaikude uute liikide ja tööstusliku tehnoloogia loomine koostöös Karl Kiisleri ja Peep Christjansoniga.
Agu Aarna lõpetas Tallinna Linna 1. algkooli 1919, [[Tallinna Tehnikum]]i (hilisem Polütehnikum) maamõõtmise-kultuurtehnika erialal 1934, [[Sõjakool]]i inseneriväe aspirantideklassi õpilane 1934–36, lõpetas [[Sõjaväe Tehnikakool]]i pürotehnika erialal 1940; õppis TTÜ keemiaosakonnas 1937–40 ja 1942/43. 1943 suunati Humboldti stipendiaadina Saksamaale, lõpetas [[Dresdeni Tehnikaülikool]]i 1945 ja TPI keemia-mäeteaduskonna analüütilise keemia erialal 1948 (cum laude).
 
==Teaduskraad ja kutse==
Tehnikateaduste kandidaat 1948 (kinnitus 1949); dotsent 1951; tehnikateaduste doktor 1954 (kinnitus 1955); professor 1956.
 
==Teenistus==
Suur-Männiku laskemoona töökojas keemik-pürotehnik ja [[Eesti Territoriaalkorpus]]e autoremonditöökoja juhataja 1940 juuli – 1941. Oli 8 kuud sõjavang ja koonduslaagris Saksamaal. 1942. a kevadsuvel [[Võru-Petseri prefektuur]]i juures õhukaitse instruktor-referent.
TTÜs 1942/1943, 1945–1979: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud 1942/43; orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri assistent 1945–48, vanemõpetaja 1948–51; orgaaniliste ainete tehnoloogia kateedri dotsent 1951–56, juhataja 1951–64, professor 1956–76; rektor 1960–76; orgaanilise keemia kateedri professor 1976–79.
Eesti NSV TA Keemia Instituudi konsultant-vanemteadur 1979–89.
 
==Teadustöö põhisuunad==
Kukersiitse põlevkivi teke ja pürolüüs, põlevkiviõli koostis, põlevkivisaaduste omadused; sünteetiliste liimvaikude uute liikide ja tööstusliku tehnoloogia loomine koostöös Karl Kiisleri ja Peep Christjansoniga.
Avaldanud üle 200 teadustöö ja 240 populaarteaduslikku artikli. Autoritunnistusi patenteeriti 16 riigis (Jaapan, Kanada, Rootsi, Belgia jm), üks litsents müüdi Jaapanile. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 kandidaadiväitekirja.
 
==Teadusorganisatoorne ja -administratiivneTeaduskorralduslik tegevus==
Eesti Teaduslik-tehnilise Ühingu keemiasektsiooni ja Eesti Keemia Seltsi liige 1945–1989; “Põlevkivi kompleksse kasutamise programmnõukogu” esimees; TPI põlevkivikeemia ja -sünteesi laboratooriumi rajaja ja teaduslik juhendaja 1957–1979; liimvaikude tööstusliku tootmise organiseerijaid; ajakirja [[Tehnika ja Tootmine]] toimetuskolleegiumi liige; ajakirja Oil Shale peatoimetaja asetäitja ja mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige; TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja (I–XVII, vene k) toimetaja; korraldanud teadusfoorumeid, sealhulgas ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968.
 
==Ühiskondlik tegevus==
Agu Aarna algatas 1960–70ndail1960.–1970. aastail Eesti tehnilise mõtte ja insenerihariduse ajaloo uurimise ning TPITallina Polütehnilise Instituudi linnaku rajamise Mustamäel. Oli EKP KK liige 1964–671964–1967; Eesti NSV V, VI ja VII Ülemnõukogu saadik 1959711959–1971. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige, aseesimees.
 
Agu Aarna oli laia silmaringiga ning kuulus aastaid mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]i" tarkade klubisse.
 
==Publikatsioone==
*''Põlevkivi'', [[1989]] (populaarteaduslik raamat)
 
==TunnustusedTunnustus==
*[[1950]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
*[[1961]] [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[korrespondentliige]]
105 524

muudatust