Norra ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) parandatud topeltsõna (booster) |
||
56. rida:
[[Varakeskaeg]]ses [[Skandinaavia]]s domineeris Skandinaavia piirkonna suurvõim [[Taani ajalugu#Taani kuningas ja kuningriik|Taani]] riikliku arengu algetapis olevate Norra ja [[Rootsi ajalugu#Viikingiaeg|Rootsi]] valitsejate üle, kes olid tihti Taani kuninga vasallid. [[950]]. aastal kehtestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], [[Gorm Vana]] valitsusajal (ca 940–ca 958) ülemvõimu Taani üle, millest [[Harald Sinihammas]] [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] valitsusajal püüdis vabaneda, kuid kaotas. Taani kuninga võimu nõrgenemise ajal pidas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[vasall]] ja Norra valitseja [[Håkon Sigurdsson]], norrakatele eduka [[Hjörungavágri lahing]]u umbes [[986]]. aastal.
[[Pilt:Norway 1000 AD.png|pisi|vasakul|Norra alad, ca 1000]]
Norras kasvanud rahulolematuse tulemusel valitseja [[jarl]] [[Håkon Sigurdsson]] kukutati [[995]]. aastal. Trooni pakuti Olavile, kes sellega ka nõustus. Seejärel asus [[Norra kuningas]] aastatel 995–1000 [[Olav Tryggvason]] maad enda kontrollile allutama, nõudes tähtsamatelt pealikelt muuhulgas ka enda ristimist. See tekitas palju rahulolematust, kuid Olav surus kõikjal mässud julmalt maha. [[997]]. aastaks oli Olav end Norra troonil kindlustanud ning hakkas otsima võimalusi laiendada oma võimu ka ülejäänud Skandinaavia üle. [[1000]]. aastal peetud [[Svolderi merelahing]]us võitsid Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja [[Lade jarlid|Lade jarli]] [[Eirik Håkonsson]]i
[[Pilt:Cnut lands.svg|pisi|Knud Suure [[Põhjamere impeerium]], ca 1030]]
Taani kuningas [[Svend Harkhabe]] vallutas [[1013]]. aastal [[Inglismaa]], mida valitses tema poeg [[Knud Suur]], kes oli hiljem nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Lõuna-[[Rootsi]] piirkonna kuningas. Vanema venna [[Harald II (Taani)|Harald II]] surma järel 1018. aastal sai Knudist sai ka Taani kuningas.
| |||