Erinevus lehekülje "Saturn" redaktsioonide vahel

Lisatud 536 baiti ,  1 aasta eest
Palju täiendusi nii keele, terminoloogia kui eestikeelsete nimetuste osas. Kõik sai alguse Saturni kaaslaste koguarvu täiendamisest...
P (pisitoimetamine)
(Palju täiendusi nii keele, terminoloogia kui eestikeelsete nimetuste osas. Kõik sai alguse Saturni kaaslaste koguarvu täiendamisest...)
|orbitaalkiirus = 9,68 km/s
|orbiidi_kalle = 2,485°
|diameeter = 120 600 km<br>9,4 MaadMaa diameetrit
|ekvatoriaalne_raadius =
|polaarraadius =
|pindala = 4,27×10<sup>10</sup> km<sup>2</sup><br>83 MaadMaa pindala
|ruumala = 8,2713×10<sup>14</sup> km<sup>3</sup>
|mass = 5,6846 * 10<sup>26</sup> [[kilogramm]]i<br>95 MaadMaa massi
|tihedus = 0,687 g/cm<sup>3</sup>
|raskuskiirendus = 10,44 m/s<sup>2</sup>
}}
 
'''Saturn''' on kuues planeet [[Päike]]sest ja [[Päikesesüsteem]]i suuruselt teine planeet. See on [[hiidplaneet]], ja seemis on Maast üheksa korda suuremsuurema läbimõõduga. Saturni kõige iseloomulikum tunnus on tema rõngad. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm<sup>3</sup> gaasilise väliskihi tõttu.<ref name="Beautiful" /> Saturni mass on 95 Maa massi<ref name="Fact Sheet" />. [[Planeet|Planeedile]] on antud nimi [[Vana-Rooma]] põllutöö ja viljakasvu jumala [[Saturnus]]e järgi, kelle sirp meenutab Saturni [[astronoomia|astronoomilist]] sümbolit (♄).<ref name="Characteristics" /><ref name="General" />
 
Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad arvatavasti [[raud]], [[nikkel]] ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist [[vesinik]]ku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela [[heelium]]i vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht.<ref name="Gaseous" /> Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi [[magnetväli|magnetvälja]] tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev [[Elekter|elektrivool]]. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jupiteri magnetväljast.<ref name="Magnetic field" /> Planeedi atmosfäär on üldjuhul ühetooniline ja tema värvide kontrastsus on väike, kuid aeg-ajalt võib esineda selgeid ja pikalt kestvalt atmosfäärinähtusi<ref name="Science" />. Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800&nbsp;km/h, mis on suurem kiirus kui [[Jupiter]]il, aga väiksem kui [[Neptuun]]il.<ref name="Science" />
 
Planeedil on silmapaistev ringiderõngaste süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. RingideRõngaste süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest (''rocky debris'' – kiviprahist) ja tolmust.
 
Saturnil on kuuskümmendkaheksakümmend kaks<ref name="MoonsSaturnMoons" /> teadaolevat kuud, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi "kuukesi" (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Saturni suurim kuu [[Titan]], mis on ühtlasi Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja suurem kui planeet [[Merkuur]], on ainus kuu Päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri.<ref name="The Story" /> Enamik Saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi [[Kreeka mütoloogia]]st.
 
==Füüsikalised omadused==
[[Pilt:Saturn, Earth size comparison.jpg|pisi|Maa võrrelduna Saturniga]]
Saturn on hiidplaneet ja see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke pind, aga arvatakse, et sel võib olla tahke tuum<ref name="Processes" />. Planeedi rotatsioonistpöörlemisest tingituna on Saturn poolustelt kokku surutud sferoid. Ekvatoriaal- ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10% (60 268&nbsp;km versus 54 364&nbsp;km)<ref name="Fact Sheet" />. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm<sup>3</sup> gaasilise väliskihi tõttu.<ref name="Beautiful" /> Jupiteri mass on 318 Maa massi ja Saturni mass on 95 Maa massi<ref name="Fact Sheet" />. See tähendab, et Saturn ja Jupiter moodustavad 92% Päikesesüsteemi planeetide massistkogumassist<ref name="The Mass" />.
 
===Sisemine struktuur===
Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm<sup>3</sup>. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks.<ref name="Evolution" />
 
Standardne planeetide mudel viitab sellele, et Saturni sisemine struktuur on sarnane Jupiteri omaga, millel on väike kivituum ümbritsetud vesinikust ja heeliumist ning vähesel määral erinevatest lenduvatest madala keemistemperatuuriga osakestest.<ref name="Beyond" /> Selline tuum on sarnane Maa keemilise koostisega, kuid on tihedam. Prantsusmaa astronoomid Didier Saumon ja Tristan Guillot uurisid planeedi gravitatsioonilist liikumist võrdluses planeedi siseehituse füüsikalise mudeliga ja jõudsid 2004. aastal järeldusele, et Saturni tuumtuuma mass peaks olema 9–22 Maa massi.<ref name="Looking" /><ref name="Shock" /> Saturni tuuma ümbritseb tihe vedela metallilise vesiniku kiht, millele järgneb vedel molekulaarse vesiniku kiht, mis on küllastunud heeliumiga ja kõrguse kasvades tasapisi läheb üle gaasilisse olekusse. Saturni atmosfäär on 100&nbsp;km paksune.<ref name="Introduction" /><ref name="Maritime" /><ref name="Interior" />
 
Temperatuur planeedi tuumas küündib 11 700&nbsp;°C. Ühtlasi kiirgab Saturn 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse, kui seda Päikeselt saabub. Enamik kiirguvast energiast pärineb aeglasest gravitatsioonilisest kokkusurumisest (Kelvini-Helmholtzi mehhanism), mis aga ei pruugi seletada kogu Saturnilt kiirgava soojuse hulka. Saturni soojusenergia genereerimises võib täiendavat rolli mängida mehhanism, mis seisneb heeliumi piiskade "välja sadestumises" sügavale planeedi sisemusse. Selle protsessi käigus eraldub soojus läbi hõõrdumise, mis tekib heeliumi piiskade langemisel läbi madalama tihedusega vesiniku. Selle protsessi tulemusena on planeedi väline kiht jäänud heeliumivabaks<ref name="Cambridge" /><ref name="Worldbook" /> ning need langenud piisad võivad olla akumuleerunud tuuma ümbritsevaks heeliumi kihiks.
Saturni atmosfääris on tuvastatud väikestes kogustes ka ammoniaaki, atsetüleeni, etaani, propaani, fosfiini ja metaani.<ref name="Bulletin" /><ref name="Atmosphere" /><ref name="Proceedings" /> Ülemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest; madalama taseme pilved koosnevad tõenäoliselt, kas ammoonium vesiniksulfiidist (NH<sub>4</sub>SH) või veest.<ref name="Deep" /> Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik.<ref name="Proceedings" />
 
Pilvede koostis varieerub sõltuvalt nende kõrgusest ja rõhust. Ülemistes pilvekihtides, kus temperatuur on 100–160 K (−173,15 kuni −113,5&nbsp;°C ) ja rõhk 0,5–2 baari vahemikus, koosnevad pilved jäätunud ammoniaagi osakestest. Veest ja jääst koosnevad pilved algavad tasemel, kus rõhk on 2,5 baari ja ulatuvat 9,5 baari tasemeni, temperatuurivahemikuks on 290–253 K (16,85 kuni −20,15&nbsp;°C). MadalamatelMadalamates tasemetelkihtides, kus rõhk on 10–20 baari ja temperatuur 270–330K (−3,15 kuni 56,85&nbsp;°C), on piirkond, kus veepiisku moodustab ammoniaagi vesilahus.<ref name="Cassini" />
 
Saturni tavapäraselt ühesuguses atmosfääris on näha pikaajalisi ovaale ja teisi kujundeid, mis on omased ka Jupiterile.<ref name="Hubble" /><ref name="Pattern" /> Saturni tuuled on oma kiiruse poolest Päikesesüsteemis Neptuuni järel teisel kohal. Voyageri andmed näitavad tuult kiirusega kuni 500&nbsp;m/s (1800&nbsp;km/h).<ref name="Science Summary" /> Infrapunapildid näitavad, et Saturni lõunapoolusel on soe polaar-vorteks (polaartsüklon), mis on meie Päikesesüsteemis ainulaadne. Kui temperatuur Saturnil on tavaliselt −185&nbsp;°C, siis temperatuur vorteksis võib tõusta kuni −122&nbsp;°C tasemeni, mis on ühtlasi kõige soojem koht Saturnil.<ref name="Polar" /> See lõuna pooluselõunapooluse torm võib olla miljardite aastate vanune. Suuruse poolest on see õhukeeris võrreldav Maaga ja sealsed tuuled puhuvad kiirusega keskmiselt 153&nbsp;m/s (550&nbsp;km/h).<ref name="South Pole" />
[[Pilt:Saturn's double aurorae (captured by the Hubble Space Telescope).jpg|pisi|200px|Saturni polaaralade virmalised]]
Põhjapooluse arktilise tsükloni ümber püsiv heksagonaalne muster on olnud mitmetepõhjustanud spekulatsioonidemitmeid sihtmärgiksspekulatsioone. Suurem osa astronoome usuvad, et selle on põhjustanudpõhjustab atmosfääris eksisteeriv seisulaine. hulknurkseid kujundeidKatseliselt on katsehulknurkseid korraskujundeid suudetud korratatekitada laboratooriumis vedelike diferentsiaalse rotatsioonipöörlemise abil.<ref name="Pattern" /><ref name="Hexagon" />
 
===Magnetosfäär===
==Orbiit ja pöörlemine==
[[Pilt:PIA20517-Saturn&Rings-CassiniSpacecraftScene-20161028.jpg|pisi|160px|Saturn ja tema rõngad oktoobris 2016]]
Keskmine kaugus Päikese ja Saturni vahel on 1,4 miljardit kilomeetrit (9 AU). Keskmise kiirusega 9,69&nbsp;km/s kulub Saturnil tiiru tegemiseks ligikaudu 29,5 maaMaa aastat.<ref name="Fact Sheet" /><ref name="Orbit" /> SeosesKuna orbiidiSaturni elliptiliseorbiit ekstsentrilisusegaon varieerubpisut Saturniekstsentriline, kaugusmuutub orbiidilplaneedi kaugus Päikesest 155 miljoni kilomeetri ulatuses.<ref name="Fact Sheet" />
 
Saturni pöörlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis, millest esimene, ekvaatoril asetsev Süsteem I, pöörleb intervalligaperioodiga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit. Süsteem II pöörlemissageduspöörlemisperiood on 10 tundi 38 minutit 25,4 sekundit ja Süsteem III oma 10 tundi 39 minutit 22,4 sekundit. Saturni sisemuse pöörlemissagedustpöörlemisperiodi ei ole suudetud täpselt määratleda, sest planeedi magnetiline pöörlemiskiirus ja planeedi enda pöörlemiskiirus ei ole täpselt kooskõlas seoses kuu [[Enceladus]] mõjuga.<ref name="Geysers" /><ref name="Plasma Disc" /> Viimane ennustus VoyageriCassini 2007. aasta andmete põhjal on 10 tundi 32 minutit 35 sekundit.
 
==Kuud ja rõngad==
{{Pikemalt artiklis|Saturni kuud}}
[[Pilt:PIA18283-SaturnRings-TethysHyperionPrometheus-20140714.jpg|pisi|Saturni kuud [[Tethys (kuu)|Tethys]], [[Hyperion (kuu)|Hyperion]] ja [[Prometheus (kuu)|Prometheus]]]]
Saturnil on teadaolevalt 6282 kuudkaaslast, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi<ref name="SaturnMoons" />. Lisaks on teadlased Saturni ringidestrõngastest avastanud kümneid või isegi sadu "kuukesi", mille diameeter on 40–500 meetrit ning mida ei arvestata kuudena. Saturni suurim kuu, TitanTitaan, moodustab üle 90% Saturni ümber tiirlevast massist. Saturni suuruselt teine kuu, [[Rhea (kuu)|Rhea]], omab väga hõredat atmosfääri<ref name="Rhea" /><ref name="Thin" /><ref name="Tenuous" /> ja algselt arvati, et see võib omada ka oma rõngaid<ref name="Rhea rings" />. 2010. aastal selgus, et Rheal siiski ei ole oma rõngasüsteemi<ref name="Sad Story" /><ref name="No Rings" />.
 
Mitmed Saturni kuud on väikesed: 14 kuud on diameetriga 10–50&nbsp;km ja 34 kuu diameeter on vähem kui 10 kilomeetrit<ref name="Known" />. Enamik Saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast. TitanTitaan on Päikesesüsteemi ainus kuu, millel on tihe atmosfäär ja kus toimuvad keemilised protsessid. Lisaks on see ainus kuu, millel on [[etaan]]ist ja [[metaan]]ist koosnevad järved<ref name="Lakes" />.
 
===Rõngad===
===Eurooplaste vaatlused (17.–19. sajand)===
 
Saturni rõngaste nägemiseks on vaja head teleskoopi ning seetõttu avastati need 1610. aastal, mil Galileo Galilei neid esmakordselt vaatles. Galilei pidas oma avastust kaheks kuuks kuni Hollandi astronoom Christiaan Huygens selle hüpoteesi ümber lükkas, kasutades Saturni vaatlemisel võimsamat teleskoopi. Huygens avastas ka esimese Saturni kuukaaslase, TitaniTitaani, millele Giovanni Cassini vaatlustega lisandusid [[Iapetus]], Rhea, Tethys ja [[Dione]]. 1675. aastal avastas Cassini, rõngastes 4700&nbsp;km laiuse tühja ala, mida tänapäeval tuntakse [[Cassini pilu]]na<ref name="Division" />.
 
Järgmine suurem avastus tehti 1789. aastal, mil [[William Herschel]] avastas veel kaks kuud, [[Mimas (kuu)|Mimase]] ja Enceladuse<ref name="Herschel" />. 1848. aastal avastasid Briti astronoomid veel ühe kuu, mis sai nimeks Hyperion.
{{Pikemalt artiklis|Pioneer 11}}
 
Esimese kosmosesondinakosmoseaparaadia sooritas möödalennulendas Saturnist mööda planeetidevaheline automaatjaam Pioneer 11, möödudes planeedist septembris 1979 20 000&nbsp;km kauguselt. SondPioneer 11 pildistas planeeti ja mõnda kuud, kuid piltide kvaliteet oli pinnavormide eristamiseks liiga madal. SondKosmoseaparaat uuris ka Saturni rõngaid ning avastas F-rõnga. Lisaks Saturni uurimisele, mõõtis Pioneer 11 TitaniTitaani temperatuuri.
 
====Voyagerid====
 
Järgmine kosmosesondkosmoseaparaat, mis külastas Saturni, oli planeetidevaheline automaatjaam [[Voyager 1]], mis sooritaslendas novembris 1980 möödalennu Saturnist mööda<ref name="First Voyager" />. SondVoyager 1 tegi planeedist, selle rõngastest ja kuudest esimesed kõrge resolutsioonigalahutusvõimega fotod ning nendelt piltidelt nähti esmakordselt mitmete kuude pinnavorme. Voyager 1 möödus TitanistTitaanist väga lähedalt ning saatis selle atmosfääri kohta tähtsat infot. SondiVoyager 1 uuringud tõestasidviitasid, et TitaniTitaani atmosfäär on läbipaistmatu, ja seetõttu pole kosmosesondidelkosmoseaparaatidel võimalik selle pinda pildistada. Pärast Saturnist möödalendu võttis Voyager 1 kursi Päikesesüsteemist välja.
 
Peaaegu aasta hiljem, augustis 1981, saabus Saturni juurde [[Voyager 2]]<ref name="Second Voyager" />., Sondmis jätkas eelmise Voyageri algatatud uuringuid ja tegi veel fotosid Saturni kuudest. Voyager 2 avastas, et Saturni atmosfääris ja ringidestrõngastes toimub muutusi. Paraku kiilus sondiVoyager 2 kaameramast kinni ja mitu esialgu plaanitud pildistamist jäi ära. Voyager 2 kasutas Saturni möödalendu oma trajektoori korrigeerimiseks gravitatsioonilise lingutamise abil, et suunduda pärast Saturni juurest lahkumist Uraanile.
 
SondidPlaneetidevahelised automaatjaamad Voyager avastasid möödalendudel mitu uut kuud ja, kinnitasid mitme kuu olemasolu ning avastasid rõngastes [[Maxwelli pilu]] ja [[Keeleri pilu]].
 
====Cassini-Huygens====
[[Pilt:Enceladus geysers June 2009.jpg|pisi|250px|Enceladuse geisrid]]
[[Pilt:Earth-Moon system as seen from Saturn (PIA17171).jpg|pisi|300px|Maa (tähistatud noolega) vaadatuna Saturni orbiidilt]]
1. juulil 2004 sisenes Saturni orbiidile kosmosesondkosmoseaparaat Cassini, mis oli planeete ja selle kuusid asunud uurima juba enne orbiidile sisenemist<ref name="Entered" /><ref name="In Orbit" />.
 
Cassini möödalendudel TitanistTitaanist tegi sondautomaatjaam radaripilte suurtest järvedest, milles on saari ja mägesid. SondCassini sooritaslendas orbiidile jäämise järel TitanistTitaanist kaks möödalendukorda mööda ja 25. detsembril 2004 eraldus maandursond Huygens oma emalaevast<ref name="Huygens Away" /> ja sisenes 14. jaanuaril 2005 TitaniTitaani atmosfääri, edastades selle kohta infot laskumise ajal ning ka pärast maandumist<ref name="Landed" />. Cassini jätkas Huygensi eraldumise järel oma uuringuid ning möödus veel mitu korda TitanistTitaanist ja teistest kuudest.
 
Alates 2005. aastast jälgisid teadlased Saturni äikest, mille võimsus on Maal esinevast äikesest 1000 korda suurem<ref name="Thunderbolt and Lightning" />.
 
2006. aastal teatas NASA, et Cassini leidis tõendeid vedela vee reservuaaride olemasolust Saturni kuul Enceladusel, mis purskavad geisritena. Enceladuselt on leitud üle 100 geisri ja NASA arvates võibvõivad planeedilsellel Saturni kaaslasel olla suure tõenäosusega olla elusobivad tingimused eluks<ref name="Life" /><ref name="Sweetest" />.
 
Cassini fotod viisid ka teiste märkimisväärsete avastusteni. Fotode abil avastati G ja E-ringi vahelt veel üks ring ja juulis 2006 leiti TitaniTitaani põhjapooluselt [[Kaspia meri|Kaspia mere]] suurune meri<ref name="Caspian" /><ref name="Largest Lake" />. Oktoobris 2006 tuvastas sondCassini Saturni lõunapoolusel möllava tormi, mille diameeter on 8000&nbsp;km<ref name="Storm" />.
 
Aastatel 2004–2009 avastas Cassini kaheksa uut kaaslast. SondiSaturni tehiskaaslase põhimissioon lõppes 2008. aastal<ref name="Quick Facts" />, mil sondsee oli teinud 74 tiiru ümber Saturni. SondiCassini missiooni pikendati 2010. aastani ja seejärel 2017. aastani, et uurida ühe Saturni aasta jooksul planeedi aastaaegu<ref name="Season" />.
 
Cassini missioon lõppes 15. septembril 2017, mil see sisenes Saturni atmosfääri ja põles ära<ref name="The End" />.
<ref name="Science">"The Planets ('Giants')". [http://en.wikipedia.org/wiki/Science_(TV_Channel) Science Channel. June 8, 2004].</ref>
<ref name="Moons">Piazza, Enrico. "[http://saturn.jpl.nasa.gov/science/moons/ Saturn's Moons]". Cassini, Equinox Mission. JPL NASA.</ref>
<ref name="SaturnMoons">Scott S. Sheppard [https://sites.google.com/carnegiescience.edu/sheppard/moons/saturnmoons Saturn moons. 12. oktoober 2019]</ref>
<ref name="The Story">Munsell, Kirk (April 6, 2005). "[http://saturn.jpl.nasa.gov/news/features/saturn-story/moons.cfm The Story of Saturn]". NASA Jet Propulsion Laboratory; California Institute of Technology.</ref>
<ref name="Processes">Melosh, H. Jay (2011). [http://books.google.com/books?id=3bQD1DJgliIC&pg=PA5 Planetary Surface Processes.] Cambridge Planetary Science 13. Cambridge University Press. p. 5. ISBN 0-521-51418-5.</ref>