Vanalinna asum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sortimisvõti
P pisitoimetamine
1. rida:
{{linn
| nimi = Vanalinn
| vapi_pilt = [[FilePilt:Tallinn vanalinna asum.png|250px|Tallinn vanalinna asum]]
| pindala = 1,1 <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
| elanikke = 4906 (01.01.2017) <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
| asendikaardi_pilt = [[FilePilt:Vanalinna asumi kaart.png|250px|Vanalinna asumi kaart]]
}}
 
[[FilePilt:Õhuvaade Vanalinnale.png|thumbpisi|Õhuvaade Vanalinnale]]
'''Vanalinn''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]], [[Kalamaja]], [[Sadama]], [[Südalinn|Südalinna]]a, [[Tõnismäe]] ja [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]] asumiga. Vanalinna asumi pindala on 1,1 &nbsp;km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääne osas asub 9 hektari suurune [[Toompea allasum|Toompea]] ning linnamüüriga ümbritsetud [[Tallinna all-linn|all-linn]] asub 30 hektari suurusel maa-alal. Mõlemad allasumid on ümbritsetud 79 hektari suuruse muldkindlustuste vööndiga, mis moodustab Vanalinna piiri. Enamik sellest muldkindlustuste vööndist on haljastuse all.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
20. rida:
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 20112017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 1532017</ref><ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835g2677s56143 Tallinn arvudes 20122011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 20122011, lk 155153</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudesg2677s63835 Tallinn arvudes 20172012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 20172012, lk 155</ref>
|-
|2017
52. rida:
Vanalinnas asub hulgaliselt muuseume ja galeriisid, mille hulka kuuluvad näiteks [[Okupatsioonide muuseum]], [[Tallinna Linnagalerii]], [[Eesti Loodusmuuseum]], [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]] jm.
 
[[FilePilt:Vaade Toompea lossile.JPG|thumbpisi|Vaade Toompea lossile]]
 
== Riigiasutused ==
Vanalinnas asuvad mitmed riigiasutused, millest olulisemad on [[Riigikogu]], [[Vabariigi Valitsus]], [[Maaeluministeerium]], [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], [[Siseministeerium]] ning [[Kultuuriministeerium]].
 
== Kirikud ==
78. rida:
Arvatavasti oli Toompea 12. sajandi lõpus eestlaste puitlinnus. Pärast seda, kui taanlased olid vallutanud 1219. aastal Tallinna, rajasid nad vana puitlinnuse koha peale uue (Taani linnus). Kivilinnus tekkis Toompeale pärast seda, kui [[Mõõgavendade ordu]] oli 1227. aastal vallutanud Tallinna.<ref name=":0" />
 
1229. aastal (teistel andmetel 1239.) saabusid Tallinnasse dominiiklased, kes lõid Toompeale kloostrihooned ([[Katariina klooster]]). [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsi]]<nowiki/>l asus algne raekoda hiljemalt 13. sajandi teisel poolel.<ref name=":0" />
 
[[Saksa ordu]] tagastas 1238. aastal [[Taani|Taanile]]le Tallinna ja muud alad, mille Mõõgavendade ordu oli hõivanud. Toompeal valmis 1240. aastal paekivist kirik, mis kuulutati neitsi Maarjale pühendatud toomkirikuks. [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ehitamist alustati 13. sajandil ning samal sajandil mainiti esmakordselt ka [[Oleviste kirik|Oleviste kirikut]]ut. 1249. aastal asusid [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri]] ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia]] tänava kanti tsistertslased, kes rajasid sinna [[Mihkli klooster|Mihkli kloostri]].<ref name=":0" />
 
Esialgu kasutati Vanalinna kindlustamiseks puit- ja muldkindlustusi. Aastatel 1310–1320 liideti linnamüüriga [[Mihkli klooster]], aastatel 1340–1355 ühendati müüriga [[Oleviste kirik|Oleviste kiriku]]u ümbrus ning [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ja [[Katariina klooster|Katariina kloostri]] vaheline ala. 14. sajandil linna hoonestusala laienes ning sellel ajajärgul ehitati juurde 1,6km6&nbsp;km linnamüüri. Samal sajandil sai [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] linna peaväljakuks ning [[Pikk tänav|Pikast tänavast]] sai peatänav. 14. sajandi lõpus keelati puithoonete ehitamine, sest kardeti tulekahju.<ref name=":0" />
 
===15.–18. sajand===
15. sajandi esimesel poolel uuenes väga suur osa vanalinna hoonestusest. 15.–16. sajandil kujunes Tallinna vanalinn jõukaks kaubalinnaks. Keskajal oli all-linnas 325 krunti ja 5000 elanikku ning Toompeal 45 krunti ja 1000 elanikku. 1532. aastal rajati [[Kiek in de Kök|Kiek in de Köki]]i ette 15-16 meetri kõrgune vallehitis. Tollel ajal algas linna kindlustamine uusaegsete kaitseehitistega. 1538. aastal rajati [[Karja värav|Karjavärava]] ette Karja vallivärav, mille kindlustamiseks ehitati [[Luhrenburgi suurtükitorn]].<ref name=":0" />
 
Pärast [[Vene-Liivi sõda]] ehitati vanalinnas vähe, tolle perioodi olulisemad rajatised olid [[Riigisaalihoone]], [[Mustpeade maja|Mustpeade vennaskonna maja]] ja vaekoda. Aastatel 1671–1710 rajati võimas muldkindlustusvöönd. Pärast 1684. aasta tulekahju toimus peamine elamuehitus Toompeal.<ref name=":0" />
 
Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] vähenes vanalinna elanike arv tunduvalt, paljud hooned jäid aastakümneteks tühjalt seisma. 18. sajandi esimesel poolel kehtestatud kivimajade ehitamise keeld pidurdas vanalinna taastamist. 1732. aastal muudeti Mihkli klooster ümber [[Issanda Muutmise kirik|Issanda Muutmise kirikuks]]uks. 1792. aastal rajati Stenbocki maja.<ref name=":0" />
 
===19.–21. sajand===
96. rida:
Venemaa lüüasaamine [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] tõi kaasa suuri muutusi ning Tallinna vanalinna tähtsus hakkas pärast seda järk-järgult langema. 19. sajandi teisel poolel kustutati Tallinn kindluste nimekirjast. Tol perioodil ehitati hulgaliselt uusi hooneid, rajati uusi teid, turge jne. Muldkindlustuse välisservale rajati [[Mere puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]] ja [[Põhja puiestee]]. Osa muldkindlustustevööndist tasandati ning sinna asemele rajati uut haljastust [[Hirvepark|(Hirvepark]], [[Lindamägi]], [[Harjumägi]]). 1870. aastal sai linn raudteeühenduse.<ref name=":0" />
 
Nendesse vanalinna piirkondadesse, mis said [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]] kannatada, on ehitatud nii vanu stiile matkivaid kui ka stalinistlikus stiilis hooneid (näiteks [[Sõprus (kino)|kino Sõprus]], [[Kirjanike Maja|Kirjanike maja]] jm). [[Harju tänav|Harju tänava]]a varemed jäid rahva soovil hoonestamata.<ref name=":0" />
 
Asumi piirid pandi Vanalinnas paika 1991. aastal ning need kehtestati 1993. aastal.<ref>[[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]], [[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. "Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed". Tallinn 2013. Lk 17</ref>
 
2009. aastal toimus [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]]u täielik rekonstrueerimine ning avati [[Vabadussõja võidusammas]].<ref name=":0" />
==Galerii==
<gallery>
106. rida:
TLA_1465_1_4139_Nunne_värava_piirkond.jpg|Nunne värava piirkond (enne 1936)
TLA_1465_1_4124_Suur_Rannavärav_Oleviste_kirikuga.jpg|Suur Rannavärav Oleviste kirikuga
FilePilt:TLA_1465_1_1_Raekoda_1882_1890_fotogr_Charles_Borchardt.jpg|Raekoda (1882-1890)
FilePilt:TLA_1465_1_6139_Trammid_Pärnu_maantee_ja_Suur-Karja_tänava_nurgal_1955.jpg|Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurga (1955)
TLA_1465_1_8711_Vaade_Pärnu_maanteelt_Suur-Karja_tänava_ehitistele_1900_1915_fotogr_E_Sakaria_(Sakarias).jpg|Vaade Pärnu maanteelt Suur-Karja tänava ehitistele (1900)
</gallery>