Erinevus lehekülje "Narva" redaktsioonide vahel

Lisatud 2 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
{{Vaata| Narva rahvastik}}
 
1. jaanuari 2017. aasta seisuga elas Narvas 57130 inimest. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 2 150 ehk 4%.<ref name="dACnN" /> Suurim rahvusrühm on [[venelased]], keda oli 83% linna elanikest. [[Ukrainlased|Ukrainlasi]] –1– 1 417 (2%), [[Valgevenelased|valgevenelasi]] – 1 161 (2%), [[Soomlased|soomlasi]] – 394 (0,6%), ja [[Tatarlased|tatarlasi]] – 298 (0,5%).<ref name="MImSk" />
 
[[15. sajand Eestis|15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand Eestis|16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja venelased. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.
 
== Haridus ==
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 11 kooli ja gümnaasiumi <ref name="haridus" /> ([[Narva Kesklinna Gümnaasium]], [[Narva Eesti Gümnaasium]], [[Narva Keeltelütseum]], [[Narva Keskkool nr 6]], [[Narva Kreenholmi Gümnaasium]], [[Narva Paju Kool]], [[Narva Pähklimäe Gümnaasium]], [[Narva Soldino Gümnaasium]], [[Narva Täiskasvanute kool]], [[Narva Vanalinna Riigikool]] ja [[Narva Õigeusu Humanitaarkool]]).
 
[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.
2015.a–2019.a – [[Tarmo Tammiste]].
 
Alates 2019.a –Aleksei– Aleksei Jevgrafov.
 
== Narva aukodanikud ==
18

muudatust