Erinevus lehekülje "Freiburg" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 19 baiti ,  10 kuu eest
P
resümee puudub
P
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.
 
Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) suured linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa]]l olev [[Mulhouse]], 51 km kaugusel lõunas [[Šveits]]is olev [[Basel]], 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaal olev [[Strasbourg]] ja 85 km kaugusel edelas Šveitsis olev [[Zürich]].
 
Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
Esimene dokument, milles Freiburgi ümbruskonda mainitakse, pärineb aastast [[1008]]. Selles kirjeldas [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] [[piiskop]]ile Baseli Adalberole ümbruskonda.
 
[[1091]] rajas [[Švaabimaa hertsog]] [[Berthold II]] von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse [[Leopoldsburgi varemed|Leopoldsburgi varemetena]]. Kuigi [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai endale tiitli [[Zähringeni hertsog]], mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse [[klooster|kloostreid]]. Bertholdi pojad [[Berthold III]] ja [[Konrad I (Zähringen)|Konrad I]] von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale [[1120]] [[linnaõigused|linna-]] ja [[turuõigus]]e. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.
 
Freiburg asus olulisel kohal: [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vaheline [[kaubatee]] lõikus seal [[Rein]]i ja [[Doonau]] vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6 tuhat elanikku.
Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandateks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud neid ja sõlmis krahvidega lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[Kiviheitemasin|katapulte]] ja hävitasid tema lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Strassburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn krahvidele igal aastal 300 marka [[hõbe]]dat maksma.
 
Krahvidele jäi sellestki väheks. [[1366]] tegid nad katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas nende võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn endaleend vabadusevabaks ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulga vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.
 
Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkaimaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates [[1327]] müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 tuhandeni.
109 617

muudatust