Erinevus lehekülje "Otto Wille Kuusinen" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
==Elulugu==
Otto Kuusinen juhatas [[1904]]. aastast [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] vasaktiiba, 1905. aastal lõpetas [[Helsingi Ülikool]]i ajaloo- ja filosoofiateaduskonna, [[filosoofia]][[magister|magistri]] [[teaduskraad]]iga, kaitstesmagistritöö kraaditeema teemaloli "[[Johann Wolfgang von Goethe|J. W. Goethest]] filosoofias".
 
Osales [[1905. aasta revolutsioon]]isündmustes Soomes, juhendadesjuhtides [[Punakaart|Punakaar]]disalka.
 
Aastatel [[1907]]–[[1916]] oli Sotsiaaldemokraatliku Partei ajalehe ''[[Työmies]]'' ja ajakirja ''[[Sosialistinen aikakausilehti]]'' toimetaja.
 
Aastatel 1908–1917 oli Kuusinen [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstirii]]gi [[Eduskunta]] saadik;.
 
Aastatel 1911–1917 oli ka Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei Täitevkomitee esimees;.
 
Otto Kuusinen osales aktiivselt 1918. aasta jaanuaris Helsingis toime pandud bolševistlikus riigipöördes ning oli ka Soome rahvaesindajate valitsuses rahvavolinik rahvahariduse alal. 1918. aasta augustis oli ta [[Soome Kommunistlik Partei|Soome Kommunistliku Partei]] asutajate seas.
 
Otto Kuusinen oli 1918. aasta augustis [[Soome Kommunistlik Partei|Soome Kommunistliku Partei]] asutajate seas.
 
Otto Kuusinen põgenes pärast [[Soome kodusõda]] [[Nõukogude Liit]]u, kus ta oli 1920. aasta juunini [[Petrograd]]i [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakooli]] komissar.
 
==Tegevus Kominternis==
Aastatel [[1921]]–[[1939]] oli Otto Kuusinen üks [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee]] sekretäridest, aastatel [[1940]]–[[1964]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik;.
[[Pilt:Terijokipakten.jpg|thumb|right|NSV Liidu juhtide [[Jossif Stalin]]i, [[Vjatšeslav Molotov]]i, [[Kliment Vorošilov]]i ja [[Andrei Ždanov]] poolt 1940. aastal Soome "rahvavalitsuse" peaministri O. W. Kuusineniga sõprus- ja abilepingu allkirjastamine]]
 
==Talvesõjas==
Pärast NSV Liidu ja Soome vahelise [[Talvesõda|Talvesõja]] algust [[1. detsember|1. detsembril]] 1939 ja esimese piiriäärse asula [[Terijoki|Terijoe]] vallutamist moodustati seal nn Soome rahva valitsus [[Soome Demokraatlik Vabariik]], mille juhiks oli määratud senine [[Kominternkomintern]]i funktsionäär Otto Kuusinen.
 
Kuusise [[Terijoe valitsus]]t tunnistas NSV Liit ainsa Soome valitsusena ning sõlmis sellega sõprus- ja abilepingu.
 
==Nõukogude esindusorganites==
Aastatel [[1940]]–[[1956]] oli Otto Kuusinen [[Karjala-Soome NSV]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitja; [[1941]]–[[1964]] [[ÜK(b)P KK]]/[[NLKP KK]] liige; [[1957]]–[[1964]] [[NLKP KK Presiidium]]i liige ja [[NLKP KK Sekretariaat|NLKP KK sekretär]].
 
Aastatel [[1941]]–[[1964]] oli Otto Kuusinen [[ÜK(b)P KK]]/[[NLKP KK]] liige, aastatel [[1957]]–[[1964]] [[NLKP KK Presiidium]]i liige ja [[NLKP KK Sekretariaat|NLKP KK sekretär]].
 
Urn Otto Ville Kuusineni tuhaga paigutatiasub [[Moskva Kreml]]i müüri sissemüüris.<ref>http://375humanistia.helsinki.fi/otto-wilhelm-wille-ville-kuusinen/viimeinen-leposija-kremlin-muurissa</ref>
 
==Viited==
129 088

muudatust