Erinevus lehekülje "Hans Christian Ørsted" redaktsioonide vahel

P
oersted > örsted
P (pisitoimetamine using AWB)
P (oersted > örsted)
 
'''Hans Christian Ørsted''' (kirjutatakse ka '''Oersted'''; 14. august 1777 &ndash; 9. märts 1851) oli [[taanlased|taani]] [[füüsik]] ja [[keemik]]. Ta on laiemalt tuntud selle poolest, et ta märkas, et [[elektrivool]] mõjutab ([[induktiivsus|indutseerib]]) [[magnetväli|magnetvälja]]. See on tähtis aspekt [[elektromagnetism]]is. Ørsted kujundas [[kantianism|Kanti-järgset filosoofiat]] ja arenguid teaduses 19. sajandi lõpus.<ref>Brian, R.M. & Cohen, R.S. (2007). Hans Christian Ørsted and the Romantic Legacy in Science, ''Boston Studies in the Philosophy of Science'', Vol. 241.</ref>
 
1824. aastal asutas Ørsted ühingu ''Selskabet for Naturlærens Udbredelse'' (SNU), mis edendas teadmisi loodusteadustes. Ta asutas samuti organisatsiooneorganisatsioonid, millest said hiljem [[Taani Meteoroloogia Instituut]] ja [[Euroopa Patendiamet]]. Ørsted kirjeldas esimesena [[mõtteline eksperiment|mõttelist eksperimenti]].
 
Ørsted oli [[Hans Christian Andersen]]i lähedane sõber ja [[Anders Sandøe Ørsted]]i vend. Anders Sandøe oli Taani [[peaminister]] aastatel 1853 &ndash; 1854.
 
==Elektromagnetism==
[[Pilt:Ørsted - ger, 1854 - 682714 F.tif|pisi|Hans Christian Ørsted, ''Der Geist in der Natur'', 1854]]
 
21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et [[kompass]]i nõel kaldus põhja suunastpõhjasuunast kõrvale, kui elektrivoolu lülitati patareist sisse ja välja. See kinnitas otsest seost elektri ja magnetismi vahel. Tema esialgne tõlgendus nähtust oli, et magnetilised mõjud kiirguvad juhtmelt nagu valgus ja soojus. Kolm kuud hiljem alustas ta põhjalikumaid uuringuid ja peagi avaldas oma tähelepanekud, näidates et elektrivool juhtmes tekitab pööriselist magnetvälja. See avastus polnud pelgalt juhus, sest Ørsted oli aastaid otsinud seost elektri ja magnetismi vahel.
 
[[CGS|Sentimeeter-gramm-sekund (CGS)]] -süsteemi [[magnetiline induktsioon|magnetilise induktsiooni]] mõõtühik ([[oerstedörsted]]) on nimetatud Ørsted'iØrstedi auks panuse eest elektromagnetismi vallas.
 
Mõnikord väidetakse, et [[Gian Domenico Romagnosi]] oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne Ørsted'iØrstedi avastust elektromagnetismi vallas. Ometi ei käsitlenud Romagnosi katsed elektrivoolu ja näitasid ainult, et elektrostaatiline laeng võib mõjutada magnetnõela.<ref>Martins, Roberto de Andrade, "[http://ppp.unipv.it/Collana/Pages/Libri/Saggi/Nuova%20Voltiana3_PDF/cap4/4.pdf Romagnosi and Volta’s pile: early difficulties in the interpretation of Voltaic electricity]", in Fabio Bevilacqua & Lucio Fregonese (eds.), ''Nuova Voltiana: Studies on Volta and his Times'', Pavia / Milano, Università degli Studi di Pavia / Ulrico Hoepli, 2001, vol. 3, pp. 81-102.</ref>
 
==Keemia==
1825. aastal tegiandis Ørsted tähtsa panuse [[keemia]]sse, tootes esimest kordaesimesena [[alumiinium]]i. Samas kui alumiiniumi ja raua sulami oli enne tootnud briti teadlane ja leidur [[Humphry Davy]], oli Ørsted esimene, kes eraldas alumiiniumi [[redutseerimine|redutseerides]] alumiiniumkloriidi.
 
Ørsted suri [[Kopenhaagen]]is 1851. aastal ja maeti Assistens'iAssistensi kalmistule samas linnas.
 
==TunnustusedTunnustus==
Hans Christian Ørsted valiti [[1822]]. aastal Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks.
 
123 409

muudatust