Ava peamenüü

Muudatused

P
Teoste pealkirjad jutumärkidesse
Manet sündis jõukas ja heade sidemetega perekonnas. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XIV Johan]]i ristitütar. Isa Auguste Manet oli [[kohtunik]] ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri [[õigusteadus]]es. Kuid onu Charles Fournier julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli [[Louvre]]'isse.
 
[[1841]] astus Manet [[keskkool]]i. [[1845]] läks ta onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtustutvus ta [[Antonin Proust]]iga, kellest sai hiljem [[Prantsusmaa]] kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet [[1848]] [[õppelaev]]al [[Rio de Janeiro]]sse, kuid ta kukkus kaks korda läbi [[merevägi|mereväkke]] astumise katsetel. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid.
 
Pärast oma isa Auguste'i surma [[1862]] abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli [[Holland]]ist pärit neiu, kelle isa oli palganud oma poegadele [[klaver]]it õpetama. On võimalik, et Suzanne oli nii Édouard Manet' kui ka tema isa armuke. [[1852]] sünnitas Suzanne vallaspoja, kes sai nimeks Leon Koella Leenhoff. Tema isaks on peetud nii Auguste kui ka Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil.
 
==Loomingu algusaastad ja mõjutajad==
 
[[1850]]–[[1856]] õppis Manet [[akademism|akadeemilist stiili]] viljelenud kunstniku [[Thomas Couture]]'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töidteoseid kopeerides. [[1853]]–1856 reisis ta [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Holland]]is ning sai mõjutusi [[Frans Hals]]ilt, [[Diego Velázquez]]elt ja [[Francisco de Goya]]lt.
 
[[1856]] asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab [[realism (kunst)|realism]]. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega".
 
Manet' rohmakas maalimisstiil ja tema töödeteoste fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt [[renessanss|renessansi]]ajastu töödestteostest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töidteoseid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride [[must]]ade piirjoonte kasutamine.
 
Manet' elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus [[Émile Zola]], kes teda avalikult [[ajakirjandus]]es toetas, ning [[Stéphane Mallarmé]] ja [[Charles Baudelaire]], kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama. Manet omakorda maalis igaüht neist.
Manet' ainus õpilane oli [[Eva Gonzalés]] (1849–1883).
 
[[Pilt:Manet - Musique aux Tuileries rep.jpg|pisi|"Kontsert Tuileries' aias" (1862)]]
=="Kontsert Tuileries' aias"==
 
1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka [[autoportree]]. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust.
 
[[Pilt:Manet, Edouard - Le Déjeuner sur l'Herbe (The Picnic) (1).jpg|pisi|"[[Eine murul]]" (1863)]]
=="Eine murul"==
 
[[1863]] valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali samal aastal tagasi. Sel aastal lükkas Salong tagasi üle 4000 teose, mistõttu keiser [[Napoleon III]] asutas [[Salon des Refusé]] (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongis oli väljas ka "Eine murul".
 
Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell [[Victorine Meurent]]. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd [[Gustave Courbet]]'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödegateostega. Sarnast stseeni, kus alasti naine on riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud maalil "Kontsert looduses", mida on omistatud [[Giorgione]]le ja [[Tizian]]ile, ning Giorgione maalil "Torm". Kuid kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnanesarnaneb [[Marcantonio Raimondi]] [[gravüür|gravüüriga]] [[Raffael]]i teosest "[[Parise otsus]]", mis pärineb eelmistega samast ajast, [[16. sajand]]i algusest.
 
=="Olympia"==
[[Pilt:Manet, Edouard - Olympia, 1863.jpg|pisi|"[[Olympia (Manet)|Olympia]]" (1863)]]
Samal aastal valmis Manet'l teos "Olympia". Sellel on kujutatud alasti nainst, kes lamab voodil ja vaatab otse vaataja poole. Modelliks oli jällegi Victorine Meurent. "Olympia" meenutab [[Tizian|Tiziani]] maali "[[Urbino Venus]]" ja Goya maali "[[Alasti maja|Alasti ''maja'']]", kuid erineb neist mitmeski olulises aspektis.
 
 
==Küps looming==
[[Pilt:Edouard Manet 053.jpg|pisi|"Võiduajamine Longchampis" (1864)]]
[[Pilt:Edouard Manet 021.jpg|pisi|"Raudtee" (1873)]]
Tavaliselt kujutas Manet oma maalidel kesk- ja kõrgklassi inimesi oma sotsiaalses keskkonnas, kuid tegi seda ikka pisut omamoodi. Maal "Maskiball ooperis" kujutab elavat rahvahulka pidu nautimas, mehi kõrgete kübarate ja pikkade mustade ülikondadega, kes vestlevad maske kandvate ja kostümeeritud naistega. Modellidena kasutas Manet sellel maalil oma sõpru. Maal "Võiduajamine Longchampis" kujutab hobuste võiduajamist ebatavalise nurga alt: hobused tormavad otse vaataja poole.
 
Maalidel, kus on palju rahvast, on sageli koos mitmest ühiskonnakihist pärit rahvas, ja vahel rõhutatakse eri klassidest inimeste koosviibimist. See polnud tavaline ajal, kui paljud arvasid, et eri klassidesse kuuluvate inimeste vaheline suhtlus peaks olema võimalikult väike.
 
Manet ei kasutanud ajaloolist ainest, kuid mõnedki tema kaasaegseid sündmusi kujutavad maalid mõjuvad tänapäeval ajaloolistenaajaloolisena. Nende hulka kuuluvad sõjamaalid. Esimene sellistest töödestteostest oli [[1864]]. aastal valminud "Kearsarge'i ja Alabama lahing", mis toimus [[USA kodusõda|USA kodusõja]] raames Prantsusmaa ranniku lähedal merel janing mida Manet võib-olla isegi oma silmaga nägi.
 
[[1867]]–[[1869]] maalis Manet kolm maali pealkirjaga "Keiser Maximiliani hukkamine". See teema oli Manet' jaoks oluline, mida võib näha nii sellest, et ta tegi maalist mitu versiooni, kui ka sellest, et need olid suhteliselt suured maalid. Neil kujutatakse Napoleon III mõjul [[Mehhiko]] keisriks saanud [[Habsburgid]]e soost [[Maximiliano (Mehhiko)|Maximiliano]] hukkamist mahalaskmise läbi. Kaasaegse vaataja mõtted võis taoline teos viia kergesti sellele, et kui juba Mehhikos keiser maha lasti, siis võib see juhtuda ka Prantsusmaal. Juba [[1870]] kukutatigi Napoleon III [[Prantsuse-Saksa sõda|Prantsuse-Saksa sõja]] tulemusena ja välja kuulutati vabariik. Nendel maalidel on näha Goya sõjamaalide mõju. Manet mõjutas omakorda [[Pablo Picasso]]t "[[Guernica]]" loomisel.
 
==Viimased eluaastad==
[[Pilt:Edouard Manet, A Bar at the Folies-Bergère.jpg|pisi|"Baar Folies-Bergère'is" (1882)]]
[[1881]] autasustati Manet'd Antonin Prousti survel [[Auleegioni orden]]iga.
 
Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal:, "Baar Folies-Bergère'is". Samal aastal näidati seda Pariisi Salongis.
 
Manet suri [[süüfilis]]se ja [[reuma]]sse, millesse nakatus 40-ndates. eluaastates. Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt [[halvatus|halvatuks]]. Sellele lisandus veel [[gangreen]] ja 11 päeva enne surma [[amputeerimine|amputeeriti]] tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule.
 
{{JÄRJESTA:Manet, Edouard}}