Vikipeedia

Marki krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
62. rida:
}}
 
'''Marki krahvkond''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Grafschaft Mark'', [[Prantsuse keel|prantsuse]] ''Comté de La Marck'', kõnekeeles tuntud kui ''Die Mark'') oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[krahvkond]] ja [[keiserlik osariik|osariik]] [[Alam-Reini-Vestfaali ringkond|Alam-Reini–VestfaaliReini-Vestfaali ringkonnas]]. See asus [[Ruhr]]i jõe mõlemal kaldal piki [[Volme]] ja [[Lenne (Ruhr)|Lenne]] jõgesid.
 
Marki krahvid kuulusid kõige võimsamate ja mõjukamate [[Vestfaal]]i isandate sekka Saksa-Rooma riigis. Nime ''Mark'' meenutab tänapäeva [[Märkischer Kreis]] [[Ruhr]]i jõest lõunas, [[Nordrhein-Westfalen|PõhjaNordrhein-Reini–VestfaalisWestfalenis]], [[Saksamaa]]l. Põhjaosa ([[Lippe]] jõest põhja pool) kutsutakse ikka veel ''Hohe Mark'' ("Ülem-Mark"), samas endine "Alam-Mark" (Ruhri ja Lippe jõgedejõe vahel) on tänapäeval enamalt jaolt liidetud [[Ruhri linnastu|Ruhrimaa]]ga.
 
== Geograafia ==
 
Marki krahvkond hõlmas ligikaudu 3000 km² ning laius [[Lippe]] ja [[Agger]]i jõgedejõe vahel (põhi-lõuna) ning [[Gelsenkirchen]]i ja [[Bad Sassendorf]]i vahel (lääs-ida). Idast läände voolav [[Ruhr]] eraldas krahvkonna kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjas viljakas [[Hellweg]]-[[Börde]] madalik ja lõunas [[Süderbergland]]i küngastik ([[Sauerland]]). Krahvkonna lõunaosas voolas lõunast põhja Lenne jõgi. Lenne alamjooksu piirkonnas oli [[Limburg-Hohenlimburg|Limburgi]] krahvkond (1243–1808), [[Berg (riik)|Bergi]] lään.
 
Marki krahvide [[Marki dünastia|von de Marck]] või [[de la Marck]] residents oli alguses ''[[Altena loss|Burg Altena]]'' [[Sauerland]]i piirkonnas, kuid viidi 1220. aastatel üle ''Burg Marki'' [[Hamm]]i lähedal. Krahvkond külgnes [[Vest Recklinghausen]]i, [[Dortmundi krahvkond|Dortmundi krahvkonna]], [[Münsteri piiskopkond|Münsteri piiskopkonna]], Limburgi krahvkonna, [[Werdeni klooster|Werdeni kloostri]] ja [[Esseni klooster|Esseni kloostriga]].
74. rida:
== Ajalugu ==
 
[[Pilt:Altena Burg 20051030.jpg|thumb|left|View of [[Altena loss]] ja [[Lenne]] in [[Altena]]]]
 
Kuuludes esialgu [[Berg (riik)|Bergi]] krahvide kõrvalliinile Altenas, tekkis territoorium '''Berg-Altena''' nime all aastal 1160. Umbes aastal 1198 ostis krahv [[Friedrich (Berg-Altena)|Friedrich I]] ''Mark Oberhofi'', [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] peapiiskopi [[Philipp I von Heinsberg|Philipp von Heinsbergi]] läänimehe, Rüdenbergi aadliku territooriumil oleva [[ühismaa|kihelkonnamaa]] (''Feldmark''). Siin püstitas Friedrich Marki lossi (''Burg Mark'') uute "Marki krahvide" residentsiks. Lähedalasuva [[Hamm]]i linna asutas aastal 1226 tema poeg, krahv [[Adolf I (Mark)|Adolf I]], varsti sai see kõige tähtsamaks asulaks krahvkonnas ja seda kasutati sageli residentsina.
82. rida:
Aastal 1332 abiellus krahv [[Adolf II (Mark)|Adolf II]] Kleve krahvi [[Dietrich VIII (Kleve)|Dietrich VIII]] tütre [[Margarete von Kleve (suri pärast 1348)|Margarete]]ga. Adolfi noorem poeg [[Adolf III (Mark)|Adolf III]] omandas aastal 1368, pärast Dietrichi venna, krahv [[Johann (Kleve)|Johann]]i surma [[Kleve hertsogkond|Kleve krahvkonna]] [[Rein]]i läänekaldal. Aastal 1391 päris Adolf III oma vanemalt vennalt [[Engelbert III (Mark)|Engelbert III]]-lt ka Marki ja ühendas aastal 1394 mõlemad krahvkonnad kui "Kleve-Mark".
 
Aastal 1509 abiellus Kleve-Marki pärija [[Johann (Jülich-Kleve-Berg)|Johann III]] Bergi ja [[Jülichi hertsogkond|Jülich]]i hertsogi Wilhelm IV tütre [[Maria von Jülich-Berg|Maria]]ga. Aastal 1511 päris ta oma äia Jülich-Bergis ja aastal 1521 oma isa Kleve-Markis, mille tulemusena valitses ta [[personaalunioon]]is peaaegu kogu tänapäeva [[Nordrhein-Westfalen|PõhjaNordrhein-Rein-VestfaaliWestfaleni]] territooriumi, välja arvatud kiriklikud riigid. Jülich-Kleve-Bergi dünastia hääbus aastal 1609, kui vaimuhaige viimane hertsog [[Johann Wilhelm (Jülich-Kleve-Berg)|Johann Wilhelm]] suri. Järgnes pikk vaidlus pärandi üle, enne kui Marki territoorium koos Kleve ja [[Ravensbergi krahvkond|Ravensbergiga]] anti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] kuurvürstile [[Johann Sigismund (Brandenburg)|Johann Sigismundile]] 1614. aasta [[Xanteni leping]]uga (üldiselt heaks kiidetud aastal 1666). Pärast aastat 1701 sai see [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] osaks.
 
Aastal 1807 läks Marki krahvkond [[Tilsiti rahu]]ga Preisimaalt [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaale]]. Aastal 1808 andis [[Napoleon I|Napoleon]] Marki üle [[Bergi suurhertsogkond|Bergi suurhertsogkonnale]], mis jagati neljaks [[Prantsusmaa departemangud|departemanguks]] sarnaselt Napoleoni Prantsusmaaga. Mark oli Ruhri departemangus kuni Prantsuse võimu varisemiseni aastal 1813, kus see läks tagasi Preisimaale.
 
Preisimaa haldusreform 30. aprillist 1815 pani Marki [[Vestfaali provints]]i Arnsbergi valitsemisringkonda (''Regierungsbezirk''). Hohenzollernite Preisimaa valitsejad jäid "Preisimaa Marki krahvkonna" krahvideks aastani 1918. "Marki krahvkond" ei oma enam ametlikku tähendust, kuid seda kasutatakse mitteametlikult viitamiseks piirkonnale PõhjaNordrhein-Rein-VestfaalisFestfalenis.
 
== Marki krahvid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Marki_krahvkond"