Maria teater: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Aastatel 1863–1913 kujundas teatri kunstilist nägu värvikas tšehhi päritolu dirigent ja helilooja [[Eduard Nápravník]]. Tema teeneks on, et paljud vene heliloojad kirjutasid spetsiaalselt selle teatri jaoks oopereid, millest kujunesid vene ooperiloomingu tippteosed. 1909–1018 oli teatri pealavastajaks [[Vsevolod Meierhold]], kes jätkas küll [[Richard Wagner|Wagneri]] teoste lavastamise traditsiooni, kuid pani selle kõrval suurt rõhku ka vene klassikalistele teostele ning [[Richard Strauss]]i loomingu tutvustamisele. Nõukogude perioodil tegutsesid kunstiliste või muusikaliste juhtidena [[Aleksandr Gauk]] (1920–1025), [[Vladimir Dranišnikov]] (1925–1036), [[Daniil Pohitonov]] (1936–1054), [[Boris Haikin]] (1954–1978) ja [[Juri Temirkanov]] (1978–1988). Alates 1977. aastast on teatriga seotud [[Valeri Gergijev]], kes oli 1988–1996 ooperitrupi kunstiline juht ja peadirigent ning alates 1996. aastast kunstiline juht ja direktor. Gergijevi eestvedamisel taastaski teater oma juhtpositsiooni Venemaa parima muusikateatrina.
Mariinski teatris on esietendunud Dargomõžski "Каменный гость" ("Kivist külaline") (1872), Serovi "Judith" (1863), "Rogneda" (1865) ja "Vražja sila" (1871), Mussorgski "Boris Godunov" (1874) ja "Hovanštšina" (1886), Rubinsteini "Demon" (1875), Borodini "Vürst Igor" (1890), Tšaikovski "Opritšnik" (1874), "Kuznets Vakula" ("Sepp Vakula", hiljem "Kuldkingakesed") (1876), "Jevgeni Onegin" (II red, 1885), "Orleanskaja deva" ("
Teatris on solistidena esinenud sellised maailma ooperiliteratuuri suurnimed nagu [[Giovanni Battista Rubini]], [[Pauline Viardot]], [[Antonio Tamburini]], [[Enrico Tamberlik]], [[Giovanni Mario]], [[Giulia Grisi]], [[Adelina Patti]] jt. Vene nimekatest solistidest on Maria Teatri laval laulnud [[Darja Leonova]], [[Dmitri Orlov]], [[Maria Dolina]], [[Medea Figner]], [[Nikolai Figner]], [[Maria Slavina]], [[Georgi Nellep]], [[Fjodor Šaljapin]], [[Mark Reizen]], [[Maria Maksakova]], [[Vladimir Atlantov]], [[Sergei Leiferkus]], [[Vladimir Tšernov]], [[Olga Borodina]], [[Anna Netrepko]] ja paljud teised.
| |||