|
Ta oli [[Charles VI]] ja [[Baieri-Ingolstadt|Baieri]] Isabeau poeg.
Tema ajal suutisvõitis [[Prantsusmaa]] võita [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ning kindlustadakindlustas territoriaalse ühtsuse.
==Saja-aastane sõda==
[[Saja-aastane sõda|Saja-aastases sõjas]] võitis, [[Inglismaa kuningas]] (1413–1422) [[Henry V]] [[1415]]. aastal [[Agincourt'iAgincourti lahing|Agincourti lahingu]]u ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Põhja-Prantsusmaa. Henry V võttis [[1420]]. aastal naiseks Charlesi tütre [[Prantsusmaa Catherine]]'i. [[1420]]. aastal sõlmisid Henry V ja [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] Charles VI-t sõlmima [[Troyes' leping|Troyes' lepingu]]ut, et tolle surma järel saab temast [[Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia|kogu Inglise ja PrantsusmaaPrantsuse monarh]]. Kuid sõjaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõnedmõni nädaladnädal enne Charles VI-t.
{{vaata|Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia}}, ''[[Saja-aastane sõda]]''
[[File:Hundred years war france england 1435.jpg|pisi|Prantsuse kuninga ja IngliseInglismaa poolt kontrollitud alad 1435. aastal.]]
Catherine'i ja Henry V alaealine poeg [[Henry VI]] päris ametlikult küll Inglise ja Prantsusmaa troonid, kuigi teda tunnustasid Prantsuse kuningana vaid [[inglased]] ja [[Burgundia hertsogkond|burgunnid]]. Ta krooniti Henri II nime all Prantsuse kuningaks 16. detsembril [[1431]]. Praktikas oli Henry vaid seaduse järgi kuningas ja teda tunnustasid kuningana ainult need Prantsuse territooriumid, mis olid inglaste kontrolli all.
Ülejäänud Prantsusmaad juhtis Charles VII, kes krooniti [[Reims]]'<nowiki/>is [[17. juuli]]l [[1429]]. Pärast Henry V surma ei suutnud inglased [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] tähtsamaid linnu enam kuigi kaua enda kontrolli all hoida. Otsustava pöörde sõjategevusse tõi [[Jeanne d'Arc]] (nn Orleans`iOrléansi Neitsineitsi), kel õnnestus veenda Prantsuse kuninga õukonda, et ta on "saadetud Jumala poolt Prantsusmaad päästma”. Jeanne d`'Arc määrati [[1429]]. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema innustusel saavutati rida võite.
[[1435]]. aastal sõlmis [[Burgundia hertsog]] (1419–1467) [[Philippe Hea]] aga prantslastega [[Arras' lepe|Arras' leppe]], millega liitus Prantsusmaaga inglaste vastu, saades vastutasuks täieliku sõltumatuse Prantsusmaast. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i.
1439–1440 toimus Charles VII vastane mäss ([[Praguerie]]), milles osales ka Charles VII poeg [[Louis XI|Louis]] koos [[Bourboni hertsog]]i [[Charles I (Bourbon)|Charles I]], [[Alençoni hertsog]]i [[Jean II]], [[Vendôme krahv]]i Louisiga.
1441. aastal osalesid Prantsuse väed sõjategevuses [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi]] vastu, kus [[Šveitsi vabadussõjad|šveitslastega sõdis]] [[Saksa kuningas]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]].
[[1451]]. aastal vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]]', [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult [[Calais]]` kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi [[1559]]. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
| 