'''Vesinikkloriid''' (ehk '''kloorvesinik''') on [[vesinik]]u ja [[kloor]]i ühend [[keemiline valem|keemilise valemiga]] HCl.
Vesinikkloriid on terava (lämmatava) lõhnaga värvitu [[gaas]], mis õhuniiskusega annab [[soolhape|soolhappe]] valge suitsutaolise auru näol. Vesinikkloriidi [[keemistemperatuur]] on -85,05°C. Valemit HCl kasutatakse tihti tähistamaks nii gaasilist vesinikkloriidi kui ka soolhapet, mis tegelikult on vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriid ja soolhape omavad olulist tähtsust [[keemiatööstus]]es ja [[labor]]ites.
Kaheaatomilises [[molekul]]is [[aatom]]ite H ja Cl vaheline [[kovalentne side]] on kloori aatomi suurema [[elektronegatiivsus]]e tõttu polariseeritud, nii et kloori aatomil on negatiivne osalaeng: H<sup>δ+</sup>–Cl<sup>δ-</sup>.
Vesinikkloriid [[lahus|lahustub]] hästi vees (ka teistes polaarsetes [[solvent]]ides), andes pöörduva reaktsiooni tulemusena [[ooniumühendid|hüdrooniumkatiooni]] H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> ja kloriidaniooni Cl<sup>-</sup>:
20°C juures lahustub ühes liitris vees 720 g vesinikkloriidi. Seda vesilahust tuntakse soolhappena, mis omadustelt on tugev [[happed|hape]]. Ka veevabas keskkonnas ilmutab HCl happe omadusi. Näiteks lahustub HCl mitmetes solventides ([[metanool]] jt), [[protoneerimine|protoneerib]] molekule ja [[ioon]]e ning käitub happelise [[katalüsaator]]ina veevabas reaktsioonis.