Harilik näär: erinevus redaktsioonide vahel

'''Harilik näär''' ''(Pimpinella saxifraga)'' on [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonda [[näär|näärinääre]] perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/448|Pealkiri=Näär (Pimpinella saxifraga)|Väljaanne=Aiasõber|Aeg=2011|Kasutatud=05.03.2018}}</ref>

Hariliku näärinääre õied on väikesed, kaheli õiekattega, mõlemasugulised. Kroonlehed võivad olla kollakasvalged või valged, vahel ka roosakad. Kroonlehtede välisküljel on lühikarvakesed. Õied on [[Sarikas_(botaanika)|sarikates]], mis koonduvad 6–15 kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt on 5–8 cm. Mõnikord esinebareneb osakatis, mis koosneb üksikutest lehtedest. Enamasti osakatis ja [[katis]] siiski puuduvad. Õitsemise ajal on emakakael sigimikust lühem. Õitseb juunist septembrini. On putuktolmleja. <ref name=":1">J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973</ref>

Lehe järgi on harilik näär kergesti eristatav. Taimel on kahte tüüpi lehti. Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti on vähe. Alumised lehed lihtsulgjad liitlehed, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10–20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Sarnanevad [[Pihlakas|pihlaka]]lehega, andnud taimele rahvapärase nimetuse "maapihlad".

Sarnaste lehtedega putke eesti looduses ei leidu. Lehtede järgi võib seda segi ajada [[Suur näär|suure nääriganäärega]]. <ref name=":1" />

Levinud peaaegu kogu [[Euroopa|Euroopas]], Lääne- ja Ida-[[Siber|Siberis]], Kesk- ja Väike-[[Aasia|Aasias]], [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]]. Levinud ka [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikasse.]] Kasvab kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, lahjadel aruniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, karjamaadel, põllupeenardel, teeservadel, kangrutel, kuivades võsastikes, kraavikallastel. Lubjalembene, sagedamini kasvabklibusel ja liivasel pinnasel. Väldib hästi väetatud muldi.<ref name=":1" /> Eestis on levinud kõikjal, veidi harvemini Kesk-Eestis. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Pimpinella_saxifraga.html|pealkiri=Pimpinella saxifraga — harilik näär|väljaanne=Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>

Hariliku näärinääre eeterlik õli sisaldab [[kumariin|kumariini]] [[derivaat|derivaate]] [[pimpinelliin|pimpinelliini,]] [[isopimpinelliin|isopimpinelliini,]] [[isobergapteen|isobergapteeni]], [[spondriin|spondriini]], [[bergapteen|bergapteeni]] ja [[umbelliferoon|umbelliferooni]]. Taimes on rohkesti [[orgaaniline hape|orgaanilisi happeid]], [[suhkur|suhkruid]], [[vaik|vaiku]] ja [[sitosterool|sitosterooli]]. <ref name=":1" />

Hariliku näärinääre juurtest valmistatud tee on röga lahtistava toimega. Temast on abi ka haavade loputamisel, neerukivide puhul, silmapõletike korral, näärinääre tee parandab söögiisugi. Samuti on vanarahva hulgast pärit tähelepanek, et kui “verejooksvarohtu” (harilik näär) panna värskele haavale, siis jääb veri kohe seisma. Tänapäeval Eesti meditsiinis enam ei kasutata.<ref name=":0" />