Thule: erinevus redaktsioonide vahel

'''Thule''' (''Θούλη'', ka ''Tuli'' või ''Tyle'') on kreeklase [[Pytheas]]e reisikirjas 4. sajandil [[eKr]]. kirjeldatud [[saar]]. [[antiikaeg|Antiikaja]] [[kartograafia]]s peeti seda maailma põhjapoolseimaks kohaks (Ultima Thule). See esines [[keskaeg|keskaja]] [[mütoloogia]]s müütilise kohana. Kuigi [[antiikaeg|antiikajal]] räägiti [[saar]]estsaarest, viidatakse kaasajal tihti, et Thule võiks olla [[Norra]].<ref name="J25dS" /> Teiste tõlgenduste järgi on tegemist [[Orkney saared|Orkney]] või [[Shetlandi saared|Shetlandi saarte]] või [[Skandinaavia poolsaar]]ega.<ref name="GlmmC" /> [[keskaeg|Keskajal]] ja [[renessanss|renessansi]]ajastul hakati Thuleks pidama [[Islandi saar|Island]]it või [[Gröönimaa saar|Gröönimaa]]d. [[keskaeg|Keskaegses]] [[geograafia]]s tähistab Ultima Thule ükskõik millist kauget kohta, mis asub maailma tuntud piiridest väljaspool. Briti [[topograafia|topograaf]] [[Charles Vallancey]] oli üks nendest, kes väitis, et Thule on [[Iirimaa saar|Iirimaa]].<ref name="7soEv" /> Seda teooriat esitatakse tihti [[Iirimaa|Iiri]] kirjanduses. Ühe versiooni järgi on Thule [[Saaremaa]].

[[Kreeka]] maadeuurija [[Pytheas]] kirjutas esimesena Thulest oma reisikirjas „Ookeanist”"Ookeanist", mis on nüüdseks kadunud. Tema reis toimus aastatel 330-320 [[eKr]]. Väidetavalt saadeti ta teele [[Kreeka]] linnast [[Marseille|Massaliast]], et uurida, kuhu kaubateed välja viivad.<ref name="Z4TXf" />

[[Tartu ülikool]]i [[professor]] [[Raul Talvik]] leidis pärast põhjalikku uurimistööd, et [[Pytheas]]ePythease reisi kohta säilinud materjal on äärmiselt hõre ja koosneb vaid üksikutest viidetest [[geograafia|geograafilistele]] asupaikadele. Mõnda neist on võimalik ära tunda lähtudes [[Pytheas]]ePythease reisiplaanist ja analüüsides asupaikade kirjeldusi, mõõtmistulemusi, laiuskraade ning muid andmeid. [[Pytheas]]ePythease kolleegid keeldusid tema reisikirjeldusi uskumast, millega kaasnes suure osa teabe mahavaikimine. Praegu teame me tegelikult ainult seda, mida antiikautorid pidasid eriti suureks valeks ja seetõttu teravalt kritiseerisid.<ref name="r2kY6" />

[[Pytheas]]ePythease reisi ajaks oli antiikgeograafias jõutud sinnamaani, et maa oli tunnistatud kerakujuliseks. Inimasustuse piirideks [[Euroopa]]s loeti [[Don]]i jõgi, [[Vahemeri]], [[Must meri]] ja [[Atlandi ookean]]i läänerannik, mille põhjapoolne osa oli ebaselge. Arvati, et [[Briti saared|Briti saarte]] suunal läks inimasutuse piir läbi [[Iirimaa saar|Iirimaa]] või sellest põhja pool. Kaugemal ei saavat inimesed külma tõttu elada. [[Euroopa]] põhjapiir oli täiesti puudu.<ref name="Fuuod" />

[[Berliini tehnikaülikool]]i teadlased uurisid [[Ptolemaios]]e koostatud [[antiikaeg|antiikseid]] kaarte ja leidsid korduvaid arvutusvigu, mis oli tehtud, kui üritati muistsed koordinaadid ümber arvutada kaasaegseteks [[Geograafilised koordinaadid|geograafilisteks koordinaatideks]]. Pärast vigade parandamist paigutasid teadlased [[Ptolemaios]]ePtolemaiose järgi Thule [[Smøla]] saarele [[Norra]]sNorras.<ref name="gQGcf" />

Mõned kirjamehed, nagu näiteks [[Paulus Orosius]] ning [[Iirimaa|Iiri]] [[munk]] ja [[geograafia|geograaf]] [[Dicuil]], väitsid, et Thule asub [[Suurbritannia saar|Suurbritannia]] ja [[Iirimaa saar|Iirimaa saartest]] [[loe|loodes]]. [[Dicuil]] kirjutas, et Thule asub [[Fääri saared|Fääri saartest]] kaugemal, viidates seega [[Islandi saar|Island]]ileIslandile.<ref name="cHZt4" /> [[6. sajand]]i [[ajaloolane]] [[Prokopius]] kirjutas, et Thule on suur [[saar]] põhjas, kus elab 25 [[hõim]]u. Võib arvata, et [[Prokopius]] rääkis mingist [[Skandinaavia poolsaar]]epoolsaare osast, kuna mõni [[hõim]] on selgelt äratuntav, näiteks [[saamid]].<ref name="v8b6Z" />

[[Polybios]] tsiteeris [[Pytheas]]ePythease kirjeldust, et Thulel on kohti, mis ei ole maa ega meri ega õhk, vaid segu kõigist kolmest, mille peal ei ole võimalik käia ega merd sõita.<ref name="OfAer" /> [[Pytheas]] nimetas seda nähtust merekopsuks. Mitu teadlast ([[Kreeka]] [[astronoom]] [[Geminus]], [[Dionysus Periegetes]], [[Martianus Capella]]) on seostanud Thulet [[polaaröö]]ga: koht, kuhu päike läheb magama. [[Avienus]] on lisanud, et suvel kestis öö Thulel ainult kaks tundi, mis väidetavalt viitab [[polaarpäev]]ale.<ref name="SicIU" />

[[Pytheas]]ePythease kirjelduse Thule elanike kohta on kõige üksikasjalikumalt edasi andnud [[Strabon]]. Nimelt, et nad söövad [[hirss]]i ja muid taimi, puuvilju ja juurikaid, ning teevad jooki viljast ja meest. Kuna neil on vähe päikesepaistet, hoiavad nad vilja suurtes laoruumides. [[Solinus]] kordas seda kirjeldust märkides, et Thulel on viljakas maa, kust elanikud saavad hea teravilja- ja puuviljasaagi.<ref name="GsoQv" />

[[Claudian]] uskus, et Thule elanikud olid [[piktid]]. Tihti kirjeldatakse [[piktid]]epiktide tava end sinist värvi [[tätoveering]]utega kaunistada. Seega väidetavalt toetab seda versiooni [[Rooma riik|Rooma]] poeedi [[Silius Italicus]]e antud kirjeldus, et Thule elanikud olid siniseks värvitud.<ref name="RJJGc" />

[[Thessaloniki Eustatius]] kirjutas [[12. sajand]]il, et Thule elanikud sõdisid [[hõim]]ugahõimuga, mille liikmed sarnanesid [[kääbus|kääbustega]]tega.<ref name="bQBJY" /> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] õpetlane [[Charles Anthon]] uskus, et see ajaloo käigus juurdunud legend on liialdus. [[Kääbus]]teKääbuste või [[pügmee]]dena võidi kirjeldada mõnda väikesekasvulist Briti [[hõim]]uhõimu.<ref name="zCEFw" />

Sageli on [[Islandi saar|Island]]itIslandit Thuleks peetud, kuid see versioon on tugeva kahtluse all. [[Islandi saar|Island]] ei saa olla Thule, sest sinna ilmus inimene alles [[9. sajand]]il ehk 1300 aastat pärast [[Pytheas]]ePythease reisi. Samas [[Pytheas]] kirjeldab, kuidas ta suhtles Thulel kohalike [[barbarid|barbaritega]]. [[Islandi saar|Island]]ileIslandile sõitu ei võimaldanud ka tolleaegne meresõidu oskus.<ref name="S187z" /> Laevad liikusid piki randu, ööpeatustega rannas, minnes avamerele vaid tuntud vetes ja lühikeseks ajaks. Halbade ilmaolude korral oli laev sunnitud peatuma sadamas päevi, nädalaid või isegi kuid. Lisaks kirjeldab [[Pytheas]] mee olemasolu Thulel, aga [[Islandi saar|Island]]ileIslandile viidi [[mesilane|mesilased]] alles hiljuti.<ref name="EBrio" />

[[Pytheas]] nimetab oma reisil 19 kohta, millest viis on jäänud kaasaegsete jaoks nimedeta: Abalus, Basilia, Thule, 19-tunnise suvepäevaga maa ja maailma lõpp. [[Raul Talvik]] on oma uurimistöös identifitseerinud need kohad ja tema järelduste põhjal ei saa Thule olla mõni [[Briti saared|Briti]] või [[Shetlandi saared|Shetlandi saartest]].<ref name="n7eNG" />

[[Merevaik]] oli [[Antiik-Kreeka]]s suurmood ja kõrgelt hinnas nii naiste kui meeste ehetena. Tuleb võtta arvesse, et [[Pytheas]] läbis oma reisil paiku, kus leidus [[merevaik]]umerevaiku.<ref name="on1bq" />

[[Raul Talvik]] identifitseeris [[Pytheas]]ePythease kirjeldatud kohad järgmiselt:

* sellest põhja pool asuv Basilia on [[Kuramaa]] rannik, mida oli võimalik pidada saareks, ka seal leidus [[merevaik]]umerevaiku;

* Thule on [[Saaremaa]], võimalik maabumiskoht on [[Upa]] muinassadam, päikese uinumispaik, mida [[barbarid]] lakkamatult [[Pytheas]]elePytheasele näitasid, on [[Kaali järv]];

[[Lennart Meri]] väitis oma elutöö tulemusena, et Thule on [[Saaremaa]], tuginedes oma järeldustes ennekõike [[folkloor]]ile ja teadlase vaistule.<ref name="3PmAM" /> [[Raul Talvik]] võttis aluseks eelkõige geograafiliste asupaikade määramise ja [[Pytheas]]ePythease väidete kontrolli, mis tema hinnangul kinnitasid [[Lennart Meri|Lennart Mere]] [[hüpotees]]i. Ta leidis, et on põhjust veelgi kindlamini väita, et Thule on [[Saaremaa]].<ref name="TvIx9" /> Päikese magamaheitmist on seostatud oludega põhja pool [[polaarjoon]]t, kus päike päevadeks kaob. [[Pytheas]]ePythease kirjeldus aga viitab südasuvele. Seega on tõenäoline [[Lennart Meri|Lennart Mere]] teooria, et päikese magamaheitmise all pidasid kohalikud silmas [[meteoriit|meteoriidi]] kukkumist [[Saaremaa]]leSaaremaale, [[Kaali järv]]ejärve asupaika.<ref name="gt6Zb" />

<ref name="7soEv">[https://archive.org/details/anessayonantiqu00vallgoog] C. Vallancey „An"An essay on the antiquity of the Irish language”language"</ref>

<ref name="Fuuod">[https://books.google.ee/books?id=iVsAAAAAYAAJ&pg=RA1-PA2&lpg=RA1-PA2&dq=%22ancient+geography%22+north+europe&source=bl&ots=xr-_xBNMUi&sig=F99EbzPbv_Xf-5NJukHAKP4e87o&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjM_P2Z6KjTAhUEYZoKHeezA0YQ6AEIZjAO#v=onepage&q=%22ancient%20geography%22%20north%20europe&f=false] J. E. Worcester „Elements"Elements of Ancient Classical and Scripture Geography”Geography"</ref>

<ref name="v8b6Z">[https://books.google.ee/books?id=3Z8NgXgRytUC&pg=PA74&lpg=PA74&dq=thule+inhabitabts+-greenland&source=bl&ots=ZbFGzQxI_5&sig=p6MllvGRN1eu42fftqJkUSkt7Zs&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiCsYW4m6vTAhXBDpoKHeEHCkEQ6AEIIDAA#v=onepage&q=thule%20inhabitabts%20-greenland&f=false] T. D. Kendrick “A"A History of the Vikings”Vikings"</ref>

<ref name="OfAer">[https://books.google.ee/books?id=zA7RAwAAQBAJ&pg=RA2-PA145&lpg=RA2-PA145&dq=Polybios+thule+jellyfish&source=bl&ots=fEZYCm0gHu&sig=ds0jY0hbNLFp4_zyZ1unPf7kIBU&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwib6d6TrqvTAhXpDpoKHV8LAgcQ6AEIOTAD#v=onepage&q=Polybios%20thule%20jellyfish&f=false] Plybios “Delphi"Delphi Complete Works of Polybius (Illustrated)”"</ref>

<ref name="GsoQv">[https://books.google.ee/books?id=td5kAwAAQBAJ&pg=PA63&lpg=PA63&dq=strabo+thule+inhabitabts+millet&source=bl&ots=wVru8lF50k&sig=uolDdHA1j-IN-RflVAseDU6Ad5A&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwif2a3NtqvTAhVkJJoKHZCED0kQ6AEITTAG#v=onepage&q=strabo%20thule%20inhabitabts%20millet&f=false Fridtjof] Nansen „In"In Northern Mists”Mists"</ref>

<ref name="RJJGc">[https://owlcation.com/social-sciences/Finding-Thule-The-Uncharted-Lands-of-the-North] C. Pinard „Finding"Finding Thule: The Uncharted Lands of the North”North", 03.04.2017</ref>

<ref name="zCEFw">[https://books.google.ee/books/about/A_Classical_Dictionary.html?id=w-E_AAAAYAAJ&redir_esc=y] C. Anthon „A"A Classical Dictionary”Dictionary"</ref>

<ref name="n7eNG">[https://books.google.ee/books?id=PYdBH4dOOM4C&pg=PA537&lpg=PA537&dq=Polybios+thule&source=bl&ots=hdI-xLCzpl&sig=v6WYGnlOFSudwhsO3ilRx7xUO-I&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjd8-fUqqvTAhXIA5oKHY7kDUcQ6AEIWTAI#v=onepage&q=Polybios%20thule&f=false] William J. Mills „Exploring"Exploring Polar Frontiers: A Historical Encyclopedia”Encyclopedia", 1. köide</ref>

<ref name="gt6Zb">[https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/12477/7552] V. Sinisalu „Eesti"Eesti arstiteadlase panus antiikajaloo uurimisse"</ref>

* [[Raul Talvik]] „Teekond"Teekond maailma ääreni“ääreni", Director Meedia, [[2015]]

* [[Lennart Meri]] „"[[Hõbevalge]]“", [[Eesti Raamat]], [[1984]]

* [[Lennart Meri]] „"[[Hõbevalgem]]“", [[Eesti Raamat]], [[1996]]