Vikipeedia

Ararat: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
13. rida:
}}
 
'''Ararat''' ([[armeenia keel|armeenia]]es Արարատ, [[türgi keel|türgi]]es ''Ağrı Dağı'', [[kurdi keel|kurdi]]es ''Agirî'', [[pärsia keel|pärsia]]es آرارات) on vulkaaniline massiiv [[Armeenia mägismaa]]l tänapäeva [[Türgi]] territooriumil. AsubArarat asub Türgi kirdeosas 16 km kaugusel [[Iraan]]i piirist ja 32 km kaugusel [[Armeenia]] piirist.
 
Ararati massiivil on kaks tippu, (ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust) -: Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13 km kagu pool.
 
'''Suur-Ararat''' (türgi keeles ''Büyük Ağrı dağı'', armeenia keeles Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137 m kõrge (teistel andmetel 5165 m). 4250 m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. '''Väike-Ararat''' (türgi keeles ''Küçük Ağrı dağı'', armeenia keeles Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896 m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.
 
Ararat on [[uinunud vulkaan]]. Teadaolevalt ei ole ta [[Vulkaanipurse|pursanud]], kuid [[1840]]. aastal toimus piirkonnas tugev [[maavärin]].
23. rida:
[[Piibel|Piiblis]] jäi [[Noa]] laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.
 
Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see [[armeenlased|armeenlaste]] rahvuslik sümbol, ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii [[Armeenia vapp|Armeenia praegusel vapil]] kui ka [[Armeenia NSV vapp|Armeenia NSV vapil]].
 
Suur-Araratile tõusid esimestena [[9. oktoober|9. oktoobril]] ([[vkj]]. 27. septembril) [[1829]] pärastine [[Tartu ülikooli rektor]] [[Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot]] ning tema viis kaaslast [[Hatšatur Abovjan]], kaks [[Venemaa|Vene]] sõdurit Aleksei Zdorovenko ja Matvei Tšalpanov ja kaks armeenia külameest Hovhannes Aivazjan ja Murad Pogosjan. Parrot mõõtis elavhõbe[[baromeeter|baromeetriga]] mäe kõrguseks 5250 m. Ta kaevas mäetipus [[jää]]sse augu ja püstitas sinna puust risti. Tüki jääd võttis ta pudeliga kaasa, pidades selle sulavett pühaks. Ararat oli tollal teadaolevalt kõrgeim vallutatud mäetipp (inkade mäevallutused Andides polnud siis veel teada) ja vahel loetakse Ararati vallutamist [[alpinism]]i alguseks.
Suur-Araratile tõusid esimestena [[1829]]. aastal [[Tartu ülikool]]i rektor [[Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot]] ja neli tema üliõpilast, nende hulgas [[Hatšatur Abovjan]].
 
[[Pilt:Ararat_PIA03399_modest.jpg|pisi|500px|tühi|Keskel Suur-Ararat ja vasakul Väike-Ararat (Landsat)]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ararat"