Erinevus lehekülje "Külmamailane" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales''
| sugukond = [[MailaselisedTeelehelised]] ''ScrophulariaceaePlantaginaceae''
| perekond = [[Mailane]] ''Veronica''
| liik = '''Külmamailane'''
 
== Botaaniline kirjeldus ==
Külmamailane võib kasvada 6–55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna [[vars|varre]] tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna lähedal olevale varrele juured[[juur]]ed alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, [[Kaheli õiekate|kaheli õiekattega]] [[õis|õied]]. Nii [[kroonlehed|kroon-]] kui ka [[tupplehed]] on liitlehised. [[õietupp|Tupp]] on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, [[õiekroon|kroonist]] kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas.
Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav [[risoom]]. Juurtel esineb mükoriisa.<ref name=":1" />
 
Taim paljuneb seemnetega ja [[Vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]] varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.<ref name=":1" />
 
== Kasvukohad ==
Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel[[looniit]]udel, [[Palumetsad|palu-]], [[Loometsad|loo-]] ja laanemetsas[[laanemets]]as, karjamaadel[[karjamaa]]del ning puisniitudel[[puisniit]]udel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.<ref name=":1" />
 
== Keemiline koostis ==
Keemiliselt koostiselt sarnaneb ta väga [[Harilik mailane|hariliku mailasega]], koosnedes iridoididest[[iridoidid]]est, flavonoididest[[flavonoidid]]est, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest[[tanniinid]]est, steroididest[[steroidid]]est, eeterlikest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest[[alkaloidid]]est.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref>
 
== Kasutamine ==
467

muudatust