Magnus Carlsen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
45. rida:
Carlsen jätkas turniiridel osalemist ning 2006. aasta Norra malemeistrivõistlustel oli ta üldvõidule lähedal, kuid pidi oma viimase vooru kaotuse tõttu leppima esikoha jagamisega, mistõttu korraldati kiire lõppmäng, milles ta hiljem võitis oma kunagist treenerit Agdensteini.
 
2007. aastal osales ta Lanaresi maleturniiril, millest võtsid osa veel [[Veselin Topalov]], Viswanathan Anand, [[Pjotr Svidler]], [[Alexander Morozevitš]], [[Levon AronianAronjan]], [[Peter Leko]] ja [[Vassili Ivantšuk]]. Hoolimata oma madalaimast ELO-reitingust, saavutas ta seal teise koha.
2008. aastal mängis ta teistkordselt Coruse turniiril A-kategoorias, parandades oma varasemat tulemust oluliselt, saades 8/13 punkti (5 võitu, 6 viiki, 2 kaotust), kusjuures ta suutis mustade malenditega alistada eksmaailmameistri [[Vladimir Kramnik]]u. Ta jagas esikohta Levon AronianigaAronjaniga.
2009. aastal võitis Carlsen Nanjingi Pearl Springi turniiri skooriga 8/10, kaotamata ühtegi mängu ning võites valgete malenditega kõiki vastaseid (Topalov, [[Wang Yue]], Leko, [[Teimour Radjabov|Radjabov]] ja [[Dmitri Jakovenko|Jakovenko]]). Lõppkokkuvõttes oli tema edumaa teise koha saanud Topalovi ees 2,5-punktiline ning tema esinemisreiting oli 3009 <ref name="8yuRZ" />, mis ühtlasi märkis üht läbi aegade parimat turniirivõitu.
2009. aasta novembris võitis ta välkmale maailmameistrivõistlused Moskvas, seejärel osales Londoni klassikalise male turniiril ja võitis ka selle. Need võidud aitasid tal tõusta FIDE reitingutabelis mööda tollasest esinumbrist Veselin Topalovist.
52. rida:
Carlsen võitis 2009. aastal ka Coruse turniiri. 2010. aastal tema turniirivõitude jada jätkus ning hiljem on avaldatud, et Carlsen aitas Viswanathan Anandil valmistuda tolle maailmameistrivõistluste matšideks aastatel 2007, 2008 ja 2010.
2010. aastal võitis ta Londoni klassikalise male turniiri, edestades teiste hulgas Anandi ja Kramnikut.
Coruse turniiril, mis alates 2011. aastast kannab Tata Steeli nime, sai ta 2011. aastal 3. koha, 2012. aastal 2. koha ja võitis 2013. aasta turniiri, kaotamata ühtegi mängu, kogudes 10/14 punkti ja edestades teise koha saanud AronianiAronjani pooleteise punktiga. See turniirivõit tõstis Carlseni ELO-reitingu läbi aegade kõrgeimale tasemele: tema reitinguks oli 2872<ref name="6U0Gr" />.
 
===Maailmameister===
70. rida:
| Seis pärast 26. Kd2??
}}
Carlsen on pidi osalema 2011. aasta [[Kandidaatide turniir]]il, kuid keeldus seal osalemast, sest tema sõnul polnud osavõtjate valimise protsess õiglane<ref name="3kolJ" />. 2013. aastal osales ta Kandidaatide turniiril Londonis koos Vladimir Kramniku, Levon AronianiAronjani, Teimur Radjabovi, [[Boris Gelfand]]i, [[Aleksandr Gristšuk]]i ning Vassili Ivantšukiga. Carlsen sai Kramnikuga võrdselt 8½ punkti, kuid kuna tal oli rohkem võite (5 võitu Kramniku 4 vastu), sai ta õiguse [[Viswanathan Anand]]iga 2013. aasta maailmameistritiitli eest mängida<ref name="Norra imelaps jõudis dramaatilisel moel male MM-matšile" />.
12-matšiline turniir 2013. aasta maailmameistri selgitamiseks peeti [[India]]s [[Chennai]]s 9. novembrist kuni 26. novembrini.
Pärast nelja viiki võitis Carlsen järjest kaks partiid ning sundis Anandit järgnevates mängudes rohkem pingutama, kuid Anand kaotas ka 9. partii ning pärast 10. partii viiki tunnistati Carlsen üldskooriga 6½ – 3½ uueks maailmameistriks <ref name="791tP" />.