Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 11:32 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. oktoober 2019, kell 21:13 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
15. rida: \| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Wales in the UK and Europe.svg\|250px]] }} '''Wales''' [u'eils] ([[inglise keel]]es on hääldus [u'eilz]; kõmri keeles Cymru [khõm-ri]) on ajaloolis-geograafiline piirkond [[Suurbritannia]]s~~. Uelsi keeli Cymru [khõm-ri]~~. Wales asub [[Suurbritannia saar]]e edelaosas [[Walesi poolsaar]]el ja [[Anglesey]] saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas [[Iiri meri\|Iiri merega]] ([[Dee]] jõe [[suue\|suudme]] ja [[Liverpooli laht\|Liverpooli lahega]]), läänes [[Saint George'i väin]]aga, lõunas [[Mouth of the Severn]]i ja [[Bristoli laht\|Bristoli lahega]] ning idas [[Inglismaa]]ga. Walesi idaosa on mägine. Kõrgeim tipp on [[Snowdon]]. 110. rida: Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati ''[[castrum]]''<nowiki>'ite</nowiki> vöö, mis ulatus [[Carmarthen]]ini välja. [[Dolaucothi kullakaevandused\|Dolaucothi kullakaevandustes]] ([[Carmarthenshire]]) hakati kaevandama [[kuld]]a. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid [[Caerleon]]i (''Isca Augusta'') [[leegion]]i kindluse, mille suursugune [[amfiteater]] on kõige paremini säilinud Suurbritannias. Roomlased tegutsesid ka [[Põhja-Wales]]is. Keskaegses kõmri jutustuses "[[Breuddwyd Macsen Wledig]]" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest [[Lääne-Rooma keisririik\|Lääne-Rooma]] keisritest, [[Magnus Maximus]] (''Macsen Wledig''), ~~uelslasest~~waleslasest [[Segontiumi]] (tänapäeva [[Caernarfon]]) pealiku tütre Eleni või Heleniga.<ref name="bhlIV" /> Ka [[kristlus]] jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal [[4. sajand]]il. ===Roomlaste järgne aeg=== 123. rida: Aastal [[1063]] sõlmis kogu Walesi valitseja [[Gruffydd ap Llywelyn]] Mercia-vastase liidu Norra viikingitega ning Mercia anglosakse võideti taas. Viikingite rünnakud anglosakside ja [[frangid\|frankide]] vastu võtsid viimastelt igasuguse võimaluse oma keldi naabreid vallutada. Germaanlaste kätte läinud lõuna- ja idapoolsed maad said kõmri keeles nime ''Lloegyr'' (tänapäeva kõmri keeles ''Lloegr''), mis esialgu arvatavasti tähendas Mercia kuningriiki ning hiljem sai kogu [[Inglismaa]] nimeks. See nimi esineb esimest korda [[10. sajand]]i alguse prohvetlikus poeemis "[[Armes Prydein]]". Ennast kutsusid ~~uelslased~~waleslased keskajal veel kaua brittideks (''Brythoniaid''). Nimesid ''Cymru'' ja ''y Cymry'' kasutas teadaolevalt esimesena juba [[Aneirin]] oma luuletsüklis "[[Y Gododdin]]" ([[633]]). Alles [[12. sajand]]i paiku muutus nimi ''Cymry'' ~~uelslaste~~waleslaste kirjasõnas sagedasemaks kui ''Brythoniaid''. ==Kultuur==

Wales: erinevus redaktsioonide vahel