Taara: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib eesti pseudomütoloogilisest jumalast; teiste tähenduste kohta vaata [[Taara (täpsustus)]]}}
'''Taara''' (ka ''Taar'')
==Algupära==
[[File:Friedrich Robert Faehlmann by Nikolai Triik.jpg|thumb|Friedrich Robert Faehlmann, üks pseudomütoloogilise Taara loojatest]]
1840. ja 1850. aastatel eesti [[pseudomütoloogia]]le aluse pannud [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] väitsid, et [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mainitud saarlaste jumal [[Tharapita]] on kajastus jumal Taarast, kes kuni
[[Kristlus]]e-eelse mütoloogiaga tegelemine ning vanade jumalate otsimine ja leidmine oli tol ajal Euroopas moes.<ref name=Viires1414>Ants Viires 1990, lk 1414</ref> Ajaloolase [[Ea Jansen]]i arvates uskus Faehlmann siiralt, et muinaseestlastel pidi kindlasti olema arenenud vaimuelu ja usund, mida samamoodi pidi olema võimalik rekonstrueerida. Ärkamisaja [[rahvuslus|rahvuslikus]] mõttemaailmas ja kirjasõnas võeti selline Taara kiirelt omaks kui tõsiasi ja selles kahtlejaid oli vähe. Tänapäeva [[folklooriuurija]]te hinnangul on aga Faehlmanni [[müüt]]ilistes [[muistend]]ites rahvapärased tegelikult vaid üksikud motiivid.<ref name=Jansen808809>[[Ea Jansen]] (1998). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195576/143140/page/3 Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses.] ''[[Keel ja Kirjandus]]'', nr 12, lk. 808–809</ref>
Rahvapärimuses mõned teated ''Taara'' kohta küll leiduvad, kuid ükski neist pole kindel ja usaldusväärne.<ref>Ants Viires 1990, lk 1410</ref><ref>[[Andres Tvauri]] (2001). [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond. Lk 239</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika = ''Heinrici chronicon Livoniae'' (1982). [[Ladina keel]]est tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk XXIV 5, lk 217, kommentaar 29</ref> Kirjapanekutes on enamasti tunda tolleaegse trükisõna mõju. Näiteks teade [[Karksi]]st (1936) – "Taara olli ennevanast, sis kui Aita olli, Uku olli ka sis" - mainib [[Andres Saal]]i ajaloolise juturaamatu tegelast Aitat. Mõnel pool on vanameest ja isa[[hani|hane]] nimetatud "vana taara". [[Etnoloog]] [[Ants Viires]]e hinnangul pole sel mütoloogiaga midagi pistmist ja "taara" osutab pigem taaruvale kõnnakule. Ta peab kõige tõsiseltvõetavamaks teadet [[Risti kihelkond|Risti kihelkonna]] [[Änglema]]
==Populariseerimine==
| |||