Phobos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
Märgis: Teksti peitmine
Resümee puudub
51. rida:
Phobose mõõtmed on {{nowrap|27×22×18 km}} ja ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3&nbsp;km², mis on umbkaudu [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] pindala vahepealne. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär<ref name="1n2WB" />. Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta sarnanevat [[D-tüüpi asteroidid]]ega<ref name="c-type" /> ja koostiselt ilmselt [[süsinikkondriit]]idega<ref name="7yZAQ" />. Phobose tihedus on liiga väike selleks, et tegu võiks olla lihtsalt ühe monoliitse kivikamakaga. Ilmselt on Phobose pinnas üsna poorne ja taevakeha koostises on palju jääd<ref name="rjeQZ" /><ref name="Close Inspection for Phobos" /><ref name="JJEGg" />. Spektraalne analüüs küll ei näita, et Phobose pinnal leiduv [[regoliit]] oleks hüdratiseerunud<ref name="8ISGd" /><ref name="9LhnS" />, kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud<ref name="td8Do" /><ref name="14kkv" />.
Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref name="Ca85p" /><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref name="rzevL" /> ---> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney kraater]], mis sai nime [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas (kuu)|Mimasel]] asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et see on taevakeha peaaegu purustanud.<ref name="oRiuR" /> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitut vagu ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt vähem kui 30&nbsp;m, laius 100–200&nbsp;m ja pikkus kuni 200&nbsp;m. Algul arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid [[Mars Express]]iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud meteoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on rühmitunud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.<ref name="grooves origin" />
 
On ennustatud Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid seni pole neid tolmurõngaid nähtud.<ref name="Dn72f" /> Hiljutisem pilt, mis tehti [[Mars Global Surveyor]]iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100&nbsp;m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb seni selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.<ref name="fzIfT" />
77. rida:
<ref name="14kkv">{{cite journal | title = Evolution of the water regime of Phobos | first1 = Fraser P. |last1 = Fanale | first2 = James R. | last2 = Salvail | doi = 10.1016/0019-1035(90)90089-R |date=detsember 1990 | journal = Icarus | volume = 88 | pages = 380–395 |bibcode = 1990Icar...88..380F}}</ref>
<ref name="Ca85p">{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref>
<ref name="rzevL">{{Cite news|date=21. oktoober 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2. november 2011}}</ref>
<ref name="oRiuR">{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref>
<ref name="Dn72f">{{Cite journal|doi=10.1016/j.pss.2006.05.009|last=Showalter|first= M. R.|coauthors=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.|title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope|journal=Planetary and Space Science|volume=54|year=2006|issue=9-10|pages=844–854|url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf|format=PDF|bibcode=2006P&SS...54..844S}}</ref>