Redaktsioon: 1. august 2019, kell 19:45 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 32 182 muudatust P lisan Elurikkuse malli ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. oktoober 2019, kell 14:14 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
22. rida: ''Gyrophana lacrymans'' <small>(Wulfen) [[Narcisse Théophile Patouillard\|Pat.]] (1900)</small> }} [[~~File~~Pilt:Serpula lacrimans.jpg\|~~thumb~~pisi\|Kahjustunud sein viljakehadega]] [[~~File~~Pilt:Echter Hausschwamm 5516a.jpg\|~~thumb~~pisi\|Tala mütseeliga]] '''Majavamm''' (''Serpula lacrymans'') on [[Kandseened\|kandseente]] (Basidiomycota) [[hõimkond]]a kuuluv [[Liik (bioloogia)\|seeneliik]]. Kõige enam on ta tuntud [[pruunmädanik]]u põhjustajana [[puit]]konstruktsioonidel. ==Kirjeldus ja taksonoomia== Esimest korda kirjeldas liiki [[Franz Xaver von Wulfen]] kui ''Boletus lacrymans'' aastal 1781. Aastal 1884 tõstis Petter Karsten liigi ümber ''[[Vamm\|Serpula]]'' perekonda.<ref name="33yMy" /><ref name="MDEq7" /> Majavammi [[viljakeha]]d on materjalile liibunud ümarad paksu valge vatjas-viltja servaga ning keskosas kollakas-tumepruuni voldilise pinnaga. Viljakehad võivad olla kuni 1  m [[Diameeter\|diameetriga]] ja 2–20 mm paksud.<ref>[https://majaseen.ee/majavamm-meil-ja-mujal/ Oja J. 2018. Majavammist meil ja mujal. Eesti Loodus 1: 24-30.]</ref> <ref name=":0" /> Viljakehade järgi on majavamm saanud ladinakeelse nime: ''serpula'' tähendab roomavat, mis viitab näiliselt roomavale viljakehale; ''lacrymans'' tähendab nutmist, pisaraid, mis viitab majavammi võimele [[transport]]ida [[Vesi\|vett]] lagundatavasse puitu vahel kuni hallituskoha tilkuma hakkamiseni. 35. rida: Majavammi või tema alamliike võib leida sisetingimustest üle maailma, haruldane on ta aga looduses. Majavammi on kogutud [[Himaalaja]]st, [[Põhja-California]]st, [[Tšehhi]]st ja Taanist.<ref>Læssøe, Thomas et al. 2015. Usædvanlige danske svampefund (Notes of rare fungi collected in Denmark). ‒ Svampe 72: 44‒52.</ref><ref name=":1" /> Majavammi [[evolutsioon]]iline päritolu pole veel kindel. Esialgselt arvati, et majavamm on arenenud välja metsikult kasvavast Himaalajast pärit iidsest ''Serpula himantioides'' ([[~~Metsvamm\|metsvammi~~metsvamm]]i) liigist, kuid uuemate uuringute põhjal on nad monofüleetilised sõsarliigid.<ref name=":1" /> [[Sisemine transkribeeritav speisser\|ITS]] nrDNA, [[beeta-tubuliin]]i (''tub'') ja [[Translatsioon#Elongatsioon\|translatsiooni elongatsioonifaktori]] (''efa'') 1a [[geen]]ide [[Fülogeneetiline süstemaatika\|fülogeneetiline]] analüüs näitas, et majavammil esineb kaks peamist alamgruppi või varieteeti: "Domesticus" (või lihtsalt ''S. lacrymans'') ja "Shastensis".<ref name="gadij" /> "Shastensis" on mitteagressiivne, Põhja-California looduses ([[Mount Shasta]] jalamil) esinev majavammi varieteet, mis on rohkem levinud looduses ja ei kasva edukalt maja konstruktsioonidel. [[Kosmopoliidid (bioloogia)\|Kosmopoliitse]] [[levik]]uga agressiivne "Domesticus" varieteet on aga tüüpiline [[Kahjurid\|majakahjur]], mis on pärit arvatavasti [[Kesk-Aasia]]st. "Domesticuse" varieteedi DNA proovid erinevatest [[maailmajagu]]dest näitavad ka seda, et liigi sees on väga väikene varieerumine, mis viitab hiljutisele kiirele levikule inimeste vahendusel.<ref name="yc3E7" /><ref name="Whayi" /> ==Kasvukeskond== 48. rida: [[Parasvöötme kliima]]s asuvad puitmajad ja keldrid on majavammile täiuslikuks kasvukeskkonnaks jaheduse, niiskuse ja stabiilsete olude tõttu. Kiire kasv, kerge eoseline levik ja konkurentide puudumine teevad majavammist kõige suurema puitkonstruktsioonide kahjustaja maailmas.<ref name=":2" /> Majavamm on kuiva ~~[[pruunmädanik]]u~~pruunmädaniku tekitaja ehk ta lagundab puidust [[tselluloos]]i ja [[hemitselluloos]]i. Hemitselluloosi lagundamisel tekib [[vesinikperoksiid]] H<sub>2</sub>O<sub>2</sub>, mis aitab lõhkuda tselluloosi. Vesinikperoksiid imbub ka [[hüüf]]idest kaugemale ja põhjustab lagunemist kogu materjalis, mitte ainult seene vahetus läheduses. Tselluloos on puidu peamine strukturaalne aine, moodustades koos hemitselluloosiga kuivmassist ligi poole. Pruunmädaniku tagajärjel kaob ära puidust peamine strukturaalne tugiaine ja konstruktsioonina ei suuda enam puutalad kanda raskusi. Sellest tuleb ka pruunmädaniku nimetus – kergesti lagunevast pruuni värvi kuubikulisest puidupurust, mis jääb peale tselluloosi lagundamist alles (peamiselt ligniini ja teiste ainete kogu).<ref name="6geLz" /> ==Seenetõrje== Nagu kõik seened, levitab ''S.lacrymans'' ka hulganisti [[spoor]]e ja tema keha ei piirdu ainult nähtava viljakehaga, vaid sisaldab ka tunduvalt suuremat krüptilist seenevõrgustikku puidu sees. Need omadused teevad majavammi tõrjumise ehitistest keeruliseks, hallitanud puidutüki välja lõikamisest alati ei piisa. Seene eemaldamiseks kasutatakse mitut viisi: * Mehaaniline tõrje – hallitanud ehituskonstruktsioonide väljalõikamine. * Keemiline tõrje – mitmete [[fungitsiid]]sete kemikaalide kasutamine, nt. [[boor]]il (Boracol 10-2Bd, Boracol Special) ja [[dioolid]]el põhinevad mürgid või 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaat (I.P.B.C.) jt. * Termiline tõrje – Taanis katsetatud meetodi järgi ehitatakse maja või nakatunud osa ümber telk ja köetakse seda ruumi 40 °C ja temperatuuri hoitakse 24 h. Lihtsam viis on leeklambiga ala kuumutada, kuid see meetod on samuti ohtlikum ja kuumutab ainult pinnapealselt.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> 78. rida: == Välislingid == * {{Elurikkus}} * [https://www.youtube.com/watch?v=-hRN2qjGs1o Serpula lacrymans growth]

Majavamm: erinevus redaktsioonide vahel