Redaktsioon: 2. oktoober 2019, kell 20:00 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 876 muudatust P Tühistati kasutaja 193.40.110.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. oktoober 2019, kell 13:26 redigeeri eemalda 193.40.110.50 (arutelu) Eemaldatud muudatus 5460506, mille tegi Pikne (arutelu) Tõendid, et Lydia Jannsen/Michelson nimetas end oma eluajal "Lydia Koidula", mitte lihtsalt Koidula? Märgis: Eemaldamine Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on kirjanikust; jõereisilaeva kohta vaata [[Lydia Koidula (jõelaev)]]; mootorpurjeka kohta vaata [[Lydia Koidula (mootorpurjekas)]].}} {{Infokast kirjanik \| nimi = ~~Lydia~~ Koidula \| pilt = Lydia Koidula-Sachker.jpg \| pildisuurus = 200px \| pildiallkiri = ~~Lydia~~ Koidula (fotograaf [[Reinhold Sachker]]) <!-- --> 34. rida: }} '''~~Lydia~~ Koidula''' (sünninimi '''Lydia Emilie Florentine Jannsen'''; {{VanaKalendriAeg\|24. detsember\|1843\|12. detsember}} [[Vana-Vändra vald]] – {{VanaKalendriAeg\|11. august\|1886\|30. juuli}} [[Kroonlinn]]<ref name="ISIK">{{ISIK\|2273}} (vaadatud 26.03.2016)</ref>) oli eesti luuletaja ja kirjanik, [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütar. Kokku kirjutas ta 4 näidendit, 86 proosateost ja üle 300 luuletuse. Tema kuulsaimate luuletuste hulka kuuluvad "[[Mu isamaa on minu arm]]", "[[Kodu (Koidula luuletus)\|Kodu]]" ja "[[Sind surmani]]". Koidula kirjutatud näidenditest võib tuntuimaks pidada 1872. aastal ilmunud "[[Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola]]". ==Elulugu== [[Fail:Lydia Koidula noores eas.jpg\|pisi\|püsti\|vasakul\|~~Lydia~~ Koidula noores eas]] [[Pilt:Lydia Koidula A-37-3152.jpg\|pisi\|püsti\|~~Lydia~~ Koidula]] Lydia sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. [[1850]] aprillis kolis pere Pärnusse, kus isa sai kooliõpetaja koha valmivas Ülejõe vallakoolis. [[1854]]. aastani oli Lydia koduõppel, 10-aastaselt alustas ta õpinguid [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool\|Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis]], mille lõpetas [[1861]] detsembris. Juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetöös – aastal 1857 alustas ilmumist Jannseni toimetatud nädalaleht [[Perno Postimees]]. [[1862]] sügisel sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksamid, kuid sellel alal ta tööle ei hakanud. [[1863]] detsembris kolis pere Pärnust Tartusse. Tartus elades võttis Lydia osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus [[ärkamisaeg\|ärkamisaja]] aateid. Lydia töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe toimetuses, lugusid tõlkides ja kirjutades, lehe ilukirjanduslikku lisa "Jututuba" koostades, tellimustega tegeledes jms. Lydia kirjutised ilmusid lehes esialgu anonüümselt või isa nime all. [[1867]]. aastal algas Lydia kirjavahetus [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]iga. 21. novembril [[1871]] tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase [[Eduard Michelson]]i kihlus. 19. veebruaril [[1873]] nad abiellusid ning asusid elama [[Kroonlinn]]a. Kroonlinnas elades jäi Lydia eemale oma sõprus- ja suhtlusringkonnast ning rahvuslikust liikumisest – see muserdas teda väga. Aastal [[1874]] sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. [[1876]]. aastal sõitis Lydia koos abikaasa ja pojaga ligi kaheks aastaks Saksamaale ja Austriasse, kuna Eduard sai õppestipendiumi. Noorim laps jäi Tartusse vanavanemate ja lapsehoidja hoolde. [[1878]]. aastal tuli Viinis ilmale tütar Anna. Lydia naasis lastega Tartusse, suvel nakatus poeg Hans nakkushaigusse ja suri 4-aastaselt. [[1884]] veebruaris sündis Lydial poeg Max, kes suri mõne päeva vanuselt. [[1885]]. aasta suvel kosutas Lydia koos tütardega tervist Kuressaare mudaravilas. ~~Lydia~~ Koidula suri [[1886]]. aastal [[rinnavähk]]i ning maeti Kroonlinna. Aastal [[1946]] toodi tema [[põrm]] [[Tallinn]]a ja sängitati [[Metsakalmistu]]le. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid ~~aga~~ perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul<ref>[http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/1999/25/Aosa/Elu.html Ainult üks kirst], Eesti Ekspress</ref>. ==Looming== [[Fail:L. Koidula Kroonlinnas.jpg\|pisi\|vasakul\|püsti\|~~Lydia~~ Koidula Kroonlinnas, 1886]] Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tema varasem looming koosnes põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest. 1861 ilmus Perno Postimehes Lydia trükidebüüt – tõlgitud lugu "Kivirist". 1863 ilmus eraldi raamatukesena "Ojamölder ja tema minia". Selle kaanel oli ka tema nimi: Lydia Jannsen. Teos oli vaba mugandus saksa kirjaniku L. Würdigi jutust "Auf der Grabenmühle oder Geld und Herz". 1865 ilmus Lydia teine raamat (seekord isa nime all), taas mugandus (saksa kirjaniku W. O. v. Horni teose "Huaskar" aineil) – "Peru oma viimane Inka". Lydia luuledebüüt ilmus 28. juulil 1865 [[Eesti Postimees\|Eesti Postimehes]] – luuletus "Koddo" ilmus nimemärgi "L" all. [[1866]] märtsis ilmus anonüümselt õhuke luulekogu "[[Vainulilled]]" ("Waino-Lilled", 32 luuletust, inspireeritud saksa luulest). Peagi lisandus teine luulekogu, "[[Emajõe ööbik]]" ("Emmajöe Öpik" [[1867]]). Sellest sattus vaimustusse [[Carl Robert Jakobson]], kes soovis kogumikust lisada luuletusi oma värskeltilmuvasse "Kooli lugemise raamatusse" ning andis anonüümsele autorile kirjanikunime L.KOIDULA. Selle raamatu kaudu said Koidula luuletused rahva seas üldtuntuks ja armastatuks. Edaspidi ilmusid tema luuletused Eesti Postimehes lühendallkirjaga L.K..d.la 1868 ilmus Eesti Postimehe "Jututoas" Lydia esimene pikem algupärane proosatöö "Ainuke". 67. rida: Aastal 1944 nimetati Pärnu II Keskkool ümber Lydia Koidula nimeliseks Pärnu II Keskkooliks (praegu [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]). Aastail 1992–2011 kasutusel olnud Eesti 100-[[Eesti kroon\|kroonisel]] rahatähel oli kujutatud ~~Lydia~~ Koidulat. ==Teosed== 92. rida: ==Isiklikku== [[Fail:Lydia Koidula rahvariietes.jpg\|pisi\|püsti\|~~Lydia~~ Koidula rahvariietes]] Lydial oli viis õde-venda: Eugenie Cäcilie Fanni Rosenthal (Jannsen, 1845–1897), Johannes (Johann) Emil Leopold Jannsen (1847–1880), August Julius Wilhelm Jannsen (1849–1869), Heinrich (Harry) Woldemar Amandus Jannsen (1851–1913) ja Eugen Friedrich Reinhold Jannsen (1853–1930). 115. rida: *[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s985550&nid=53218&frameset=1 "Koidula tütarde karm saatus"] Postimees, 13. august 1934, lk 5. {{JÄRJESTA:Koidula~~, Lydia~~}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]]

Lydia Koidula: erinevus redaktsioonide vahel