Eesti Üliõpilaste Seltsi maja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
Maja projekt telliti [[Georg Hellat|Georg Hellatilt]], ehitusmeistriks oli Jüri Tease. Ehitus algas 1901. aasta kevadel ja hoone valmis 1902. aastaks.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17. Lk 2.</ref> "Heinrich Koppelile kuuluva elumaja projekt" registreeriti Jurjevi linnavalitsuse ehitusosakonnas 21. aprillil/4. mail 1901<ref>Ants Hein. Maja kui sümbol. Tallinn, Hattorpe, 2007, lk. 30.</ref>.
 
1914–1919 oli maja rekvireeritud sõjaväehaigla tarbeks.
1912. aastaks oli maja seltsile kitsaks jäänud ning otsustati hoonet laiendada. Esitati mitu projekti, kuid lõpuks viidi ellu organisatsiooni vilistlase [[Artur Kirsipuu]] 1928. aastal valminud projekt.<ref>[http://www.eys.ee/maja100/ajalugu.htm EÜSi maja 100]</ref> Ehitustööd – veevarustuse, [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]] ja keskkütte rajamise – võttis enda peale vilistlane J. Ostrat. 1930. aasta aprillis pidas selts sünnipäevapidustused juba uues majas, kuid suveks jäi maja tühjaks ning hoonesse tuli [[majavamm]]. 1931. aastal vajus käsikambri lagi saali ja koridori alt sisse. 1933. aastal tehti remont, kus vahetati majavammi kahjustatud osad ja paigaldati keskküte.
 
1912. aastaks oli maja seltsile kitsaks jäänud ning otsustati hoonet laiendada. Artur Menningu arvates tulnuks maja kui diletantlik üldse maha müüa ja ehitada mõnesse vaiksemasse kohta päris uus hoone. Esitati mitu projekti, kuid lõpuks viidi ellu organisatsiooni vilistlase [[Artur Kirsipuu]] 1928. aastal valminud projekt.<ref>[http://www.eys.ee/maja100/ajalugu.htm EÜSi maja 100]</ref> Ehitustööd – veevarustuse, [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]] ja keskkütte rajamise – võttis enda peale vilistlane J.Johann Ostrat. 1930. aasta aprillis pidas selts sünnipäevapidustused juba uues majas, kuid suveks jäi maja tühjaks ning hoonesse tuli [[majavamm]]. 1931. aastal vajus käsikambri lagi saali ja koridori alt sisse. 1933. aastal tehti remont, kus vahetati majavammi kahjustatud osad ja paigaldati keskküte.
 
1935. aastal muudeti ruumid luksuslikumaks: ehitati kamina-, söögi- ja vahetuppa tammest parkettpõrandad ning seinapaneelid tamme- ja mahagonvineeriga.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. ERA.T-76.1.10552. Lk 6-19.</ref>