Erinevus lehekülje "Murenemine" redaktsioonide vahel

Lisatud 2841 baiti ,  1 aasta eest
Eemaldatud muudatus 5460529, mille tegi 146.255.183.37 (arutelu)
(Lehekülg asendatud tekstiga '<br /> Kategooria:Sedimentoloogia')
(Eemaldatud muudatus 5460529, mille tegi 146.255.183.37 (arutelu))
Märgis: Eemaldamine
 
'''Murenemine''' on protsesside kogum, mille tagajärjel [[maakoor]]e pealmist osa moodustavad [[kivim]]id lagunevad.
<br />
 
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk [[Porsumine|porsumist]] kui ka füüsikalist murenemist ehk [[Rabenemine|rabenemist]]. Mõnikord eristatakse ka [[Bioloogiline murenemine|bioloogilist murenemist]]; et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Porsumine ja rabenemine ei ole selgelt eraldatavad, vaid need protsessid on enamasti omavahel tihedalt põimunud.
 
Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal.
 
Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks [[tuuleihe]], mille korral [[tuul]]e poolt kantud [[Liiv|liivaterad]] [[kivim]]eid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud [[vesi]], mis [[Külmumine|külmudes]] paisub ja sellega kaljut lõhub.
 
Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid [[ioon]]e ja [[Lahustumine|lahustunud]] [[Keemiline ühend|ühendeid]] sisaldava [[Põhjavesi|põhjavee]], aga ka näiteks [[Vihmavesi|vihmavee]] abil. [[Karstumine]] on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega [[Keemiline reaktsioon|reageerinud]] [[süsinikdioksiid]] on moodustanud [[Süsihape|süsihappe]], mis omakorda reageerib [[lubjakivi]]s sisalduva [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]].
 
Murenemine kuulub [[eksogeensed protsessid|eksogeensete protsesside hulka]]: [[energia]] selleks tuleb [[Päike]]selt.
 
Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks [[liivatera]]d) kanduvad [[Vooluvesi|voolava veega]], tuulega jms murenemispaigast eemale ja [[Settimine|settivad]] kuskil mujal [[Sete (geoloogia)|setetena]]. Setetest saab aja jooksul [[settekivim]], mis omakorda võib [[Moone (geoloogia)|moondudes]] muutuda [[moondekivim]]iks ja üles sulades saada [[magma]]ks, mis lõpuks [[Kristalliseerumine|kristalliseerub]] [[tardkivim]]ina. Seega on murenemine üks osa [[kivimite ringe]]st. Kivimite [[Paljandumine|paljandumisel]] maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.
 
Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud [[tardkivim]]id. Üks levinumaid tardkivimeid on [[graniit]], mis koosneb põhiliselt [[kvarts]]ist ja [[päevakivi]]st ning mitmesugustest muudest [[Silikaatsed mineraalid|silikaatsetest mineraalidest]]. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – [[liiv]]ana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks [[savimineraal]]ideks ([[illiit]], [[smektiit]], [[kaoliniit]] jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega [[savi]]. See seletabki, miks on liiv ja savi [[Maa (planeet)|planeedil Maa]] nii levinud setted.
 
[[Kategooria:Sedimentoloogia]]
188

muudatust