Maurice Utrillo: erinevus redaktsioonide vahel

| Rahvus = [[Prantslased|Prantslaneprantslane]]

| a2 = [[Maalikunstmaalikunst]]

'''Maurice Utrillo''' (sünninimega '''Maurice Valadon'''; [[26. detsember]] [[1883]] – [[5. november]] [[1955]]), sünninimega '''Maurice Valadon''', oli [[Prantsusmaa|Prantsuseprantsuse]] maalikunstnik, kes maalis peamiselt [[linnamaastik]]ke. Utrillo oli üks vähestestväheseid [[Montmartre]]'is tegutsenud kunstnikestkunstnikke, kes oli seal ka sündinud oli.

Utrillo oli kunstnik [[Suzanne Valadon]]i (sünninimega Marie-Clémentine Valadon) vallaspoeg. Tema tollal kaheksateist aastat vana olnud ema ei paljastanud kunagi seda, kes oli lapse tegelikbioloogiline isa. On spekuleeritud, et ta sündis kas suhtest sama noore amatöörkunstnikuharrastuskunstniku Boissy'gaBoissyga, suhtest end juba tõestanud kunstniku [[Pierre Puvis de Chavannes|Pierre-Cécile Puvis de Chavannes]]'iga või isegi suhtest [[Auguste Renoir]]'iga. Aastal [[1891]] allkirjastas Hispaania kunstnik Miguel Utrillo y Molins dokumendi, millega ta tunnistas end Maurice'i isaks, kuid ikkagi jäi õhku kahtlus, et tegemist ei olnud lapse bioloogilise isaga.<ref>Warnod 1981, p.48.</ref>

Utrillo ema teenis poja sündimise aegu leiba kunstnike modellina. Valadon, kellest sai modell pealepärast seda, kui ta pidi peale trapetsilt kukkumistkukkumise tõttu lõpetama enda valitud akrobaadikarjääri [[tsirkus]]es, leidis, et kunstnikele, kelle hulka kuulusid näiteks [[Berthe Morisot]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Henri de Toulouse-Lautrec]], poseerimine andis talle võimaluse nende tehnikate õppimiseks. Mõnel juhul sai temast ka nende armuke. Ta õppis ise maalima ning pealepärast seda, kui Toulouse-Lautrec teda [[Edgar Degas]]'le tutvustas, sai viimasest tema [[mentor]]. Hiljem sai temast nendega, kellele ta varem oli poseerinud, võrdväärne kunstnik.

Noor Maurice jäeti oma emapoolse vanaema kasvatada ning üpris varakult näitas ta murettekitavat kaldumust kohustustest kõrvale hiilimisele ning [[alkoholism]]ile.<ref>Warnod 1981, pp.57-59.</ref> Kui 21-aastast Utrillot hakkas vaevama vaimuhaigus, julgustas ta ema teda maalimisega tegelema ning peagi näitas ta üles tõelist kunstiannet. Kunstiõpetust oli ta saanud vaid oma emalt ning peagi ta joonistas ja maalis asju, mida ta Montmartre'sis nägi. PealePärast [[1910]]. aastat pälvisid tema töödteosed juba kriitikute tähelepanu ning [[1920]]. aastaks hinnati teda ka rahvusvaheliselt. [[Prantsusmaa]] valitsus autasustas teda [[1928]]. aastal [[Auleegioni orden]]iga.<ref>Warnod 1981, p.85.</ref> Kogu oma elu jooksul viibis ta aga korduvalt vaimuhaiglates.

Tänapäeval leiavad paljud piirkonda külastavad turistid tema maale postkaartidelt. Üks neist on tema üks populaarsemaid töidteoseid: [[1936]]. aasta maal pealkirjaga "Montmartre'i tänavanurk" ehk ''"Lapin Agile''".

Olgugi et terve ta elu kummitasid teda alkoholiprobleemid, elasjõudis ta seitsmekümnendatesse70. eluaastatesse. Maurice Utrillo suri [[1955]]. aasta [[5. november|5. novembril]] ning ta maeti Montmartre'is asuvale Saint-Vincent'iVincenti kalmistule (''Cimetière Saint-Vincent'').

Suzanne Valadoni ning tema poja Maurice Utrillo keerulisi omavahelisi suhteid kirjeldab [[Elaine Todd Koren]]'i kirjutatud provokatiivne elulooromaan "Armastuse ja kunsti Suzanne" (''"Suzanne of Love and Art''").<ref>[http://suzannevaladon.com/ "Suzanne of Love and Art"].</ref>

[[Diego Rivera]] töödeteoste [[Ameeriklased|ameeriklasest]] kollektsionääri Ruth Bakwini avaldamata memuaarides leidub selgusetu päritoluga [[anekdoot]], mida Rivera Utrillo isapoolsest põlvnemisest rääkis:

<blockquote>"PealePärast seda, kui Suzanne Valadon'ile oli sündinud [poeg] Maurice, läks ta Renoir', kellele ta oli üheksa kuud varem poseerinud, juurde. Renoir vaatas last ja ütles: "Ta ei saa olla minu, värv on kohutav!". Järgmiseks läks ta Degas', kellele ta oli samuti poseerinud, juurde. Ta ütles: "Ta ei saa olla minu, kuju on kohutav!". Kohvikus nägi Valadon aga tuttavat kunstnikku nimega Miguel UtrilloUtrillot, kellele ta oma muredest südant puistas. Mees ütles talle, et ta kutsuks imikut Utrilloks: "Ma paneksin hea meelega oma nime ükskõik kas Renoir' või Degas' tööle!".<ref>[http://www.nytimes.com/2006/04/22/arts/design/22gogh.html?pagewanted=print "Parting With the Family van Gogh". New York Times, 22.04.2006.</ref></blockquote>

[[2010]]. aastal korraldati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Atlanta]] linnas asuva [[Oglethorpe'i Ülikool]]i kunstimuuseumis<ref>[http://www.reporternewspapers.net/2010/06/03/pastel-exhibit-utrillo-oils-create-colorful-contrast-at-oglethorpe/ "Pastel exhibit, Utrillo oils create colorful contrast at Oglethorpe"]. Chris North, reporternewspapers.net, 03.06.2010. Vaadatud 01.12.2010.</ref> ning Pariisis Montmartre's mitu retrospektiivnäitust, mis kulmineerusid [[30. november|30. novembril]] oksjoniga, kus oli pakkumisel kunstniku 30 töödteost.<ref name="Pétridès">[http://www.artcurial.com/en/news/press_releases/2010/2010_11_30_1933-collection-paul-petrides-maurice-utrillo.asp "PAUL PÉTRIDÈS COLLECTION: 30 Works by Maurice Utrillo"]. Vaadatud 01.12.2010.</ref> TöödTeosed pärinesid Utrillo töödeteoste vahendaja Paul Pétridès'e (1901-19931901–1993) kogust. Ta oli olnud Utrillo agent juba aastast 1937 ning ka tema töödeteoste ulatusliku kataloogi autor. Pétridès'ePétridèse galerii ''Galerie Pétridès'' vahendas veel mitmete kunstnike töidteoseid (nt [[Jacques Thévenet]]). Näituste näol oli tegemist järjega [[2009]]. aastal Pariisis peetud Suzanne Valadoni ja Maurice Utrillo töödeteoste näitusele.<ref name="Pétridès"/>

==TöidTeoseid==

* [http://mushecht.haifa.ac.il/hecht/art/Artist-Collection-eng.aspx?id=25 Hecht Museum]. Kunstniku lühielulugu ja kaks tööd.teost

* [http://suzannevaladon.com/ "Suzanne of Love and Art"]. Elaine Todd Koren'iKoreni kirjutatud elulooromaani kodulehekülg.koduleht