Tesla trafo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Parandatud mõned kirjavead. |
||
23. rida:
Tesla trafo töösagedus valitakse harilikult vahemikus 30 kHz kuni 500 kHz, mille juures energiavahetus trafo mähiste vahel toimub piisavalt tõhusalt ka ilma ferromagnetilise südamikuta.
Tesla trafo primaarmähis valmistatakse jämedast vasktraadist, sageli ka vasktorust, et vähendada [[pinnaefekt]]ist tingitud energiakadu (soojusena) kõrgetel sagedustel. Primaarmähis paikneb pika sekundaarpooli alumise otsa ümber, sest seal on sekundaarahela potentsiaal kõige madalam ning ei teki
Kirjeldatud skeemi kõrval on levinud ka variant, kus primaarahelas on kondensaatori ja sädemiku kohad vahetatud. Sel juhul lühistab säde toiteallika ja see ei jää võnkeringile lisakoormuseks.
30. rida:
== Kõrgepinge tekitamine ==
Vahelduvvooluallikast (näiteks 230 V elektrivõrgust) toidetav ja pinget 10 kuni 100 korda kõrgendav trafo T laeb kondensaatorit C1 pingeni, mille juures sädemikus (sädevahemikus) SG tekib läbilöök (säde) ja kondensaator tühjeneb kiiresti läbi primaarmähise L1. See lühike tugev vooluimpulss, mis on suure hetkvõimsusega (mõõdetav kilo- või isegi mega[[vatt]]ides) ja koosneb erisuguse sagedusega võngetest, indutseerib suure keerdude arvuga sekundaarmähises L2 resonantsisagedusel vahelduvpinge, mille [[amplituud]] kasvab sekundaarvõnkeringi hüveteguri kordselt. Võnkeamplituud hakkab võnkeringis paratamatult esinevate kadude tõttu siiski vähenema ja kui sekundaarahelast
Iga sädelahendus sädemikus kutsub väljundelektroodil esile [[sinusoid]]aalse kõrgepinge, mis ei jõua veel sumbuda, kui järgneb uus läbilöök sädemikus. Võrgutoite korral toimub see 50 korda sekundis (selles protsessis võib näha analoogiat näiteks [[kiik|kiigele]] hoo andmisega). Tulemusena tõuseb [[elektrivälja potentsiaal|elektripotentsiaal]] nii kõrgeks, et [[elektrilaeng]] ei püsi enam toroidelektroodi pinnal, vaid eraldub sellelt ümbritsevasse õhku [[gaaslahendus]]ena. Suurtes seadmetes ulatub pinge väljundelektroodil mitme miljoni voldini ja toroidi ümber tekib [[koroonalahendus|koroona]] helendus.
| |||