Redaktsioon: 16. oktoober 2018, kell 14:49 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 944 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. oktoober 2019, kell 11:16 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 152 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:PLoSBiol3.5.Fig7ChromosomesAluFish.jpg\|pisi\|Inimese (naise) kromosoomid]] '''Kromosoomid''' ([[kreeka ~~keeles~~keel]]es ''chroma -'' värvus, ''soma'' - keha) on [[Eukarüootne rakk\|eukarüootsetes rakkudes]] [[Mitoos\|mitoosi]] ja [[Meioos\|meioosi]] ajal [[Valgusmikroskoop\|valgusmikroskoobis]] nähtavad valkudega kondenseerunud [[DNA\|DNA-molekulid]] (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Ka [[Bakterid\|bakterite]] ja [[Viirused\|viiruste]] genoomset DNAd nimetatakse sageli kromosoomiks.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Ain Heinaru\|pealkiri=Geneetika. Õpik kõrgkoolile\|aasta=2012\|koht=Tartu\|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus\|lehekülg=1022}}</ref> Kromosoomid asuvad [[Rakutuum\|rakutuumas]] ning nende arv on liigispetsiifiline. Näiteks inimese [[Somaatiline rakk\|somaatilistes]] ehk keharakkudes on 46 kromosoomi. Kromosoom koosneb ühest pikast DNA molekulist ja sellega seondunud valkudest. [[Geen\|Geenid]] ja mittegeensed DNA-järjestused paiknevad kromosoomis lineaarselt ja kindlas järjekorras. Kromosoom sisaldab DNAga massivõrdses koguses [[Histoonid\|histoone]] (aluselised valgud), varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) [[valk]]e ja väheses koguses [[RNA\|RNAd]]. Kromosoomide DNA, valkude ja RNA kompleksi nimetatakse [[Kromatiin\|kromatiiniks]].<ref>{{Raamatuviide\|autor=Ain Heinaru\|pealkiri=Geneetika. Õpik kõrgkoolile\|aasta=2012\|koht=Tartu\|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus\|lehekülg=217}}</ref>

Kromosoom: erinevus redaktsioonide vahel