Prokrastinatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sõna tuleb [[Ladina keel|ladina keelest]] (''procrastinare'' “edasi lükkama”) ja tähendab [[Võõrsõnade leksikon|„Võõrsõnade leksikoni”]] järgi viivitavalt käituma, tegevusi ja ülesandeid teadlikult ja ilma põhjuseta edasi lükkama. Vastav nimisõna on „prokrastinatsioon” ([[Ladina keel|ladina]] ''procrastinatio'' “edasilükkamine”). <ref>'''Priit, Põhjala''' (2018). [https://opleht.ee/2018/03/sonal-sabast-aeglema/ "Sõnal sabast: Aeglema".] Vaadatud: 23.09.2019.</ref>

 

 

== Prokrastineerimise liigitus ==

Akadeemiline keskkond võib mõjuda prokrastineerimist soodustavalt ka neile, kes tavapärastelt igapäevaelulisi kohustusi edasi ei lükka. <ref>'''N. Milgram, S. Marshevsky, C. Sadeh.''' (1995)''.'' [https://psycnet.apa.org/record/1995-42088-001 "Correlates of academic procrastination: Discomfort, task aversiveness, and task capability"]. Vaadatud: 29.09.2019.</ref><ref name=":1" /> Akadeemiline prokrastineerimine on otseselt seotud [[Eneseregulatsiooni teooria|eneseregulatsiooni]], õpimotivatsiooni- ja tulemustega ning nende omaduste täielik puudumine või puudulikkus takistab inimese enesearengut ja kajastub akadeemilistes saavutustes. <ref name=":3" /><ref name=":1" /> Akadeemilise prokrastineerimisega seotud negatiivsete õpitulemuste hulka kuuluvad õigeaegselt mitte esitatud ülesanded, iseseisvate ülesannete enda kanda võtmisega viivitamine, negatiivsed kursusehinded ja ka kursuse mitte läbimine. <ref name=":0" />

 

 

Kokkuvõtvalt tuleneb akadeemiline prokrastinatsioon motivatsiooni puudumisest, mis sisaldab rohkemat kui halba ajaplaneerimist või iseloomust tingitud laiskust. <ref name=":2" /><ref>'''N. G. Sweitzer''' (1999). [https://www.semanticscholar.org/paper/%22Fiddle-Dee-Dee%2C-I%27ll-Think-About-It-Tomorrow%22%3A-in-Sweitzer/a1e7f22ee4fae0ce243016e2d049830b6e4b0893 "Fiddle-Dee-Dee, I'll Think About It Tomorrow: Overcoming Academic Procrastination in Higher Education"]. Vaadatud: 29.09.2019. </ref> [[Burka ja Yueni]] ([[2008]]) sõnul sisendavad üliõpilased endale, et nad on [[Laiskus|laisad]], rumalad ja neil puudub [[Distsipliin koolis|distsipliin]] oma aega planeerida, mis tähendab, et prokrastinatsioon ei ole lihtsalt halb harjumus, vaid tegu on sisemise [[Konflikt|konfliktiga]], mis kahjustab enesehinnangut. <ref name=":1" />