Tõkkejooks: erinevus redaktsioonide vahel

On olemas samuti teatetõkkejooksud, mida joostakse väga harva. Tavaliselt on need võistlustel, mis koosnevad täielikult teatejooksudest. Teatetõkkejooksudes jookseb neli tõkkejooksjat, kus iga järgnev sama võistkonna jooksja jookseb vastassuunas endale eelnevale jooksjale. Kõige tavalisemad teatetõkkejooksud on 4×110 m meestele ja 4×100 m naistele.<ref name="Rulebook"/> Teatetõkkejooksudel saab korraga joosta kuni neli võistkonda, kuna üks võistkond võtab enda alla kaks rada ja kergejõustikustaadionil on tavaliselt kaheksa rada. Esimene ja kolmas jooksja jooksevad samal rajal ühes suunas ning teine ja neljas jooksja jooksevad kõrval jooksurajal vastassuunas. Teatetõkkejooksus joostakse järjekorras ühest neljani. Teatejooksupulga kasutamise asemel peab iga järgnev jooksja ootama, kuni eelneva vahetuse jooksja on oma distantsi läbinud, alles siis võib järgmine oma jooksu alustada, seda jälgivad kindlad litsentsiga kohtunikud. Võistkond, mis alustab jooksu liiga vara, kvalifitseeritaksediskvalifitseeritakse. Kui jooksu alustatakse liiga hilja, siis toob see kahju võistkonna ajale, aga diskvalifitseerimist see kaasa ei too.