Viljastamine katseklaasis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendused |
Resümee puudub Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus |
||
6. rida:
== Terminoloogia ==
Ladina keelne väljend “''in vitro''” tähendab “klaasis” ning see viitab katseklaasidele, milles tehakse bioloogilisi eksperimente. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/in%20vitro/1|pealkiri=In vitro|väljaanne=sonaveeb.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref>
<br />▼
Väljend “katseklaasilaps” viitab samuti Petri tassile, milles tavaliselt IVFi läbi viiakse.
''In vitro fertilisation'' ehk IVF on viljatusravi meetod.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus/viljatusravi|pealkiri=Viljastusravi protseduurid|väljaanne=itk.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Komplikatsioonid ==
21. rida ⟶ 25. rida:
Viljastatud munarakust arenenb embrüo ja see siirdatakse mõni päev hiljem emakasse.<ref name=":0" />
== Ülejäänud embrüod ja munarakud ==
Kui IVFi tulemusena saadakse rohkem embrüoid, kui on protseduuri läbiviimiseks vaja, siis saab embrüod säilitada külmutamise teel hilisemaks siirdamiseks.<ref name=":0" />
== Ajalugu ==
Esimene laps, kes sündis IVF meetodi tulemusena, oli Inglismaal 25. juulil 1978 ilmale tulnud Louise Brown.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/25/newsid_2499000/2499411.stm|pealkiri=BBC ON THIS DAY {{!}} 25 {{!}} 1978: First 'test tube baby' born|väljaanne=news.bbc.co.uk|aeg=|vaadatud=}}</ref> Protseduuri arendasid välja ja viisid läbi füsioloog Robert G. Edwards, günekoloog Patrick Steptoe ning embrüoloog Jean Purdy.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2019/06/10/world/europe/jean-purdy-ivf-plaque.html|pealkiri=Three Created a Fertility Revolution With I.V.F., but One, a Woman, Went Unrecognized - The New York Times|väljaanne=nytimes.com|aeg=|vaadatud=}}</ref>Edwardsit premeeriti aastal 2010 selle saavutuse eest Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhinnaga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10656|pealkiri=Robert G. Edwards – 2010. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiini preemia laureaat|väljaanne=ojs.utlib.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref> Teistele teadlastele see au ei laienenud, sest Nobeli preemiat ei anta välja postuumselt.
Esimene Eestis ja ka Baltimaades sündinud IVF meetodil eostatud laps tuli ilmale 26. augustil 1995. aastal Tallinna Keskhaiglas. Viljastamine ja embrüo siirdamine toimusid Tartu Ülikooli kliinikus doktor Andrei Sõritsa juhendamisel. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/6142878/postimees-1995-aastal-esimene-baltimaade-katseklaasilaps-sundis-eestis|pealkiri=Postimees 1995. aastal: esimene Baltimaade katseklaasilaps sündis Eestis|väljaanne=postimees.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Vanim IVFi abil lapse saanud naine on 73-aastane Mangayamma Yaramati, kes sünnitas 5. septembril 2019. aastal kaksikud tüdrukud. Kuna Mangayamma oli juba 25 aastat varem alustanud menopausi, kasutati protseduuriks ta abikaasa spermat ning doonori munarakku. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/world/2019/sep/06/indian-woman-73-gives-birth-twin-girls-mangayamma-yaramati-andhra-pradesh|pealkiri=Indian woman, 73, gives birth to twin girls|väljaanne=theguardian.com|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Eetika ==
=== '''Siirdamiseelne geneetiline diagnoos või sõeluuring''' ===
Siirdamiseelne geneetiline diagnoos oli algselt loodud, et eristada geneetiliselt päritava haigusega embrüosid. Ent kuna seda meetodit on kasutatud ka teatud tunnustega embrüote valimiseks, on tekkinud eetilised küsitavused. Peamiselt, et kas inimesel on õigus manipuleerida, milline laps talle sünnib või peaks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4288489/|pealkiri=Practices and ethical concerns regarding preimplantation diagnosis. Who regulates preimplantation genetic diagnosis in Brazil?|väljaanne=ncbi.nlm.nih.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref>
=== '''Rahaahnus''' ===
Eetiline murekoht on ka viljatusravi muutumine tööstuseks, millelt saab kasumit teenida. Kuigi Eesti seadused seda keelavad, on näiteks USAs ühele naisele siirdatud 12 embrüot korraga, mis tõi endaga kaasa kaheksike sünni ning palju meediakajastust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Suleman_octuplets|pealkiri=Suleman octuplets|väljaanne=en.wikipedia.org|aeg=|vaadatud=}}</ref> Samuti muretsetakse kasumi eesmärgil IVFi ülekasutamise pärast ehk IVF protseduuri reklaamitakse ja viiakse läbi naistel, kellel seda tegelikult vaja pole.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/is-in-vitro-fertilization-being-overused/|pealkiri=Is In Vitro Fertilization Being Overused?|väljaanne=cbsnews.com|aeg=|vaadatud=}}</ref>
=== '''Religioossed küsimused''' ===
Katoliku kirik usub, et embrüol on hing eostamise hetkest, mistõttu on nad vastu IVFiga kaasneda võivale embrüode hävitamisele. Samuti on nad kunstliku viljastamise vastu, kuna usuvad, et seksuaalne vahekord on oluline osa abielust ning eostamisprotsessist. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://web.archive.org/web/20131104194217/http://news.medill.northwestern.edu/chicago/news.aspx?id=136743|pealkiri=Reconciling religion and infertility|väljaanne=web.archive.org|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Islamis on kunstlik vlijastamine lubatud, seni kuni see leiab aset abielu paari sugurakkudega ja embrüo siirdatakse sama paari naisele. <ref name=":1" />
Eesti Kirikute Nõukogu läkituse kohaselt toetavad kõik liikmeskirikud peale Rooma Katoliku Kiriku Apostelliku Administratuuri Eestis kunstliku viljastamist, mis toimub abikaasade sugurakkudega, eeldusel, et varuembrüosid ei kõrvaldata. Doonorrakkude kasutamise puhul arvamused erinevad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ekn.ee/lakitus.php?id=6|pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu|väljaanne=ekn.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref>
▲<br />
== Emotsionaalne side ==
Mõned uuringud osutavad, et vanemad, kelle laps on kunstliku viljastamise teel eostatud, demonstreerivad oma lapsega suuremat emostsionaalset seotust ning nad naudivad vanemaks olemist rohkem, kui vanemad, kelle laps on eostatud naturaalsel viisil.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4255607/|pealkiri=Psychological adjustment in adolescents conceived by assisted reproduction techniques: a systematic review|väljaanne=ncbi.nim.nih.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Legaalsus ==
Eestis reguleerib kunstliku viljastamist kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Selle kohaselt võib Eestis kunstlikult viljastada ainult täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil ning naine peab selleks andma kirjaliku nõusoleku. Naisele võib ühe kunstliku viljastamise ajal üle kanda kuni kolm embrüot, mis on kõik loodud samadelt isikutelt pärinevatest sugurakkudest. Keelatud on teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo siirdamine naisele. Samuti on keelatud embrüo manipuleerimine kloonimise eesmärgil, kahe erineva DNAga embrüo ühendamine, arenemisvõimelise embrüo loomine inimese ja looma sugurakkude ühendamise teel ning lapse soo valimine, välja arvatud siis, kui seda on tehtud hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13097625?leiaKehtiv|pealkiri=Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus|väljaanne=riigiteataja.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Lühidalt teistest meetoditest ==
'''IUI (''intrauterine insemination'')''' ehk '''emakasisene viljastamine''' on meetod, mille korral süstitakse mehe sperma peene kateetri abil emakaõõnde. See meetod on näidustatud, kui mehe spermaga esineb kergema astme probleeme, probleemid on seotud emakakaelaga või kui lastetuse põhjus on ebaselge. Üle 40-aastastel naistel on IUI tulemuslikkus väga madal. <ref name=":0" />
'''Võõrast munarakust pärit embrüoga viljastamine''' on meetod, mida kasutatakse, kui naiselt ei ole võimalik meditsiinilistel põhjustel munarakku saada. Sellisel juhul viljastatakse doonori munarakk IVF meetodil ning siiratakse tekkinud embrüo patsiendile.<ref name=":0" />
== Viited ==
27. rida ⟶ 68. rida:
[[Kategooria:Meditsiin]]
__SISUKORDEES__
| |||