Ergastatud olek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
P naasma tagasi > naasma |
||
10. rida:
Oma [[põhiolek]]us on vesiniku aatomis üks [[elektron]] madalaimal võimalikul orbiidil (sfääriliselt sümmeetrilisel "1s" [[aatomorbitaal|orbitaalil]], millele vastavad madalaimad võimalikud [[kvantarv]]ud). Kui elektron neelab [[footon]]i, siis saab ta energiat juurde ja tõuseb mõnele kõrgemale orbitaalile (mille üks või mitu kvantarvu on suuremad minimaalsetest). See tähendab, et aatom on nüüd ergastatud olekus. Kui neelatud footoni [[energia]] ületab elektroni [[seoseenergia]], siis muutub elektron vabaks elektroniks ja vesiniku aatom ioniseerub.
Ergastatud olekus aatom võib naasta oma põhiolekusse, kiirates footoni, mille energia vastab ergastatud oleku ja põhioleku energiate vahele. Erineval ergastatuse tasemel olevate aatomite poolt kiiratud footonid moodustavad [[elektromagnetlainete spekter|spektri]], mis on iseloomulik just sellele konkreetsele [[keemiline element|keemilisele elemendile]] või [[keemiline aine|aine]]le. Sellel nähtusel põhineb ainete äratundmine [[spektrograafia]] abil.
Lisaks footoni neelamisele võib aatom ergastumiseks vajaliku energia saada ka muudest allikatest – näiteks [[soojusliikumine|soojusliikumisest]].
==Tuuma ergastamine==
Tuuma minek ergastatud olekusse toimub üsna sarnaselt aatomi ergastumisega – üks või mitu nukleoni liiguvad kõrgema energiatasemega tuumaorbitaalidele. Tavaliselt toimub see [[tuumalagunemine|tuumalagunemise]] või [[tuumalõhustumine|lõhustumise]] tagajärjel, kus osa lagunemise energiast jääb tuuma ergastatud olekuna tuuma sisse.
== Vaata ka ==
| |||