Erinevus lehekülje "Luksemburgi dünastia" redaktsioonide vahel

Põhjalikult täiendatud
P
(Põhjalikult täiendatud)
'''Luksemburgi [[dünastia]]''' oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond. MitmedMitmest dünastia liikmedliikmest aastatelsai 1308ajavahemikul ja 1437 valiti1308–1437 [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigi]] keisritekskeiser. Luksemburgide valdusse kuulusid ka [[Böömimaa]] ja [[Ungari]]. Dünastia leidisviimane lõpuesindaja oli keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|SigismundiSigismund]], kelle surmagasurma järel 1437. aastal, misjärel võttisläksid Luksemburgide valdused üle [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonna]]. kätte.<ref name="Dos8"></ref>
<br>
 
'''Luksemburgi [[dünastia]]''' oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond. Mitmed dünastia liikmed aastatel 1308 ja 1437 valiti [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigi]] keisriteks. Luksemburgide valdusse kuulusid ka [[Böömimaa]] ja [[Ungari]]. Dünastia leidis lõpu keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga 1437. aastal, misjärel võttis Luksemburgide valdused üle [[Burgundia hertsogkond]]. <ref name="Dos8"></ref>
==Ajalugu==
 
===Luksemburgi dünastia rajamine===
[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma Keisririikriik Karl IV valitsusevalitsemise ajal{{legend|#ca9233|Habsburgid}}{{legend|#a482be|Luksemburgid}}{{legend|#b1c35f|Wittelsbachid}}]]
[[Keskaeg]]a peetakse Luksemburgide sünni- ja hiilgeajaks peetakse [[Keskaeg|keskaega]]. Aastal [[963]] lasi krahv [[puudub|Siegfried I]] ehitada endale lossi, mis andis oma nime Luksemburgi pealinnale ning hiljem ka riigile. TaSiegfried pärines kõrgest soost perekonnast [[Maas|MeuseMaasi]]-[[Moseli jõgi|MosellMoseli]]e regioonistpiirkonnast, ent tal ei olnudpuudus otseselt Luksemburgi krahvi tiitlitiitel. Selle tiitli sätestas hiljem tema lapselaps [[puudub|Konrad I]], 1083. aastal Münsteri [[Benediktlased|Benediktiinide]] kloostris sõlmitud dokumendiga. Tematema poeglapselaps [[puudub|HenryKonrad I]]. Konrad I poeg [[Heinrich III]] (1070–1096) oli esimene krahv, kes muutis Luksemburgi lossi enda alaliseks elukohaks, mistõttu loetakse teda dokumenteeritud Luksemburgi esimeseks dokumenteeritud krahviks. <ref name="Dos1"></ref>
 
Kõige esimene Luksemburgi krahvide perekond lõppes [[puudub|Konrad II]] surmaga 1136. aastal. Selleks ajaks oli alates Siegfriedist alatespärinenud samast perekonnast pärinenud 8kaheksa krahvi. Valitsejasuguvõsa jätkus 1136. aastast [[puudub|Luksemburg-Namuri]] nime all, kui Saksa keiser [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] nimetas [[puudub|Namuri Henry IV]], tuntud ka kui Henry Pime, Luksemburgi krahviks. Luksemburg-Namuri suguvõsa oli seetõttu [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] mõjuvõimu all. <ref name="Dos1"></ref>[[Pilt:Henry Lux head.jpg|pisi|Heinrich VII |alt=|250x250px]]
===Luksemburg-Limburgide dünastia===
Krahvinna [[puudub|Ermesinde]], [[puudub|Henry IV]] tütar, abiellus Bari krahv [[puudub|Theobald I]]-ga ja hiljem Limburgi hertsogi [[puudub|Waleran III]]-ga. Walerani surma järel 1226. aastal valitses Ermesinde 1247. aastani, kui krahvitiitel nimetati tema poeg [[puudub|Henry V]]-le. Sellega algas [[puudub|Luksemburg-Limburgide]] [[dünastia]]. <ref name="Dos1"></ref>
 
* Siegfried I, 963–998
Henry V järeltulija [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] ajal tõusid Luksemburgi krahvid esimest korda [[Euroopa]] kõrgematele võimupositsioonidele. Henry VII nimetati Luksemburgi krahviks 1288. aastal, kui tema isa, [[puudub|Heinrich VI]], suri [[Worringeni lahing]]us. 1308. aastal valiti Heinrich VII [[kuurvürst]]ide poolt [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] troonile ([[Roomlaste kuningas|Rex Romanorum]]).<ref name="Dos1">Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse. Lk 10</ref> Ta organiseeris abielu oma poja [[puudub|John I]] ja [[puudub|Böömimaa Elisabethi]] vahel, mille tulemusel sai John [[Böömimaa]] kuningaks ja Böömimaast omakorda Luksemburgi osa. John I on tuntud ajaloos kui õilsa rüütlina, kes suri 1346. aastal [[Crécy lahing]]us, teenides Prantsuse kuningat. 1312. aastal kroonis [[Paavsti legaat]] Heinrich VII [[Rooma keiser|Rooma keisriks]].<ref name="Pep1">Guy Thewes (2017). About… the History of Luxembourg. Information and Press Service of the Luxembourg Government. September 2017, Luksemburg. Lk 4 </ref>
* Heinrich I., 998–1026, Siegfriedi poeg
* Heinrich II, 1026–1047, Friedrichi poeg
* Giselbert, 1047–1059, Salmi krahv, Heinrich II poeg
* Konrad I, 1059–1086, Giselberti poeg, nimetab ennast esimeseks Luksemburgi krahviks
* Heinrich III, 1086–1096, Konrad I poeg (ei abiellu ja sureb lastetuna)
* Wilhelm I, 1096–1131, Heinrich III vend (abiellus 1105. aastal Mathilde von Northeimiga)
* Konrad II, 1130–1136, Wilhelm I poeg (järeltulijad puuduvad)
 
=== Luksemburgi-Namuri dünastia ===
Pärast Heinrich VII valitsusaega päris Luksemburgi trooni veel kolm Luksemburgi dünastia liiget, neist kaks krooniti ka keisriks: [[Karl IV]] (1346–1378), [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] (1376–1400) ja [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] (1410–1437) 1354. aastal nimetas Karl IV Luksemburgi krahvkonna esmakordselt ümber [[hertsogkond|hertsogkonnaks]]. Kui 1364. aasta omastati [[Chiny]] krahvkond, oli see Luksemburgide dünastia ekspansiooni tipp (kunagi ei omanud Luksemburgid nii suuri maavaldusi).<ref name="Pep1"></ref>
 
Kuna Wilhelm I ainsal pojal Konrad II-l ja Wilhelm I vennal Heinrich III lapsi ei olnud, läheb Luksemburg [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] korraldusel üle Heinrich IV-le ([[Heinrich Pime]]). Tema ema Ermesinde oli Konrad I tütar ning Heinrich III ja Wilhelm I õde, aga ka Konrad II tädi. Ermesinde esimene abikaasa oli Albert II von Dagsburg, teine abikaasa aga Heinrich Pimeda isa Gottfried von Namur (1068–1139).
Iga valitseja vahetamise järel pöörasid Luksemburgid vähem tähelepanu maavaldustele, tihti loovutati neid hüpoteegina laenude eest, enne kui [[Burgundia hertsogkond]] Luksemburgi maalad üle võttis. <ref name="Dos8">About… the Grand Ducal Family. Information and Press Service of the Luxembourg Government. August 2010, Luksemburg. http://luxembourg.public.lu/en/publications/f/ap-famille-gdl/index.html Lk 14</ref>Luksemburgide valitsejasuguvõsa suri välja 1437. aastal keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga, kes oli sellel ajal Luksemburgi suurhertsog. Tema tütar [[Luksemburgi Elisabeth|Elisabeth]] loovutas enda troonipärimisõiguse Burgundia hertsogkonnast [[Philippe Hea]]le, alates millest kuulus Luksemburg [[Burgundia hertsogkond]]a. 1443. aastal vallutati Luksemburg Philippe Hea poolt, mis määras Luksemburgi suuremasse territoriaalüksusesse, mis jagunes Burgundia riigiks ja [[Madalmaad]]eks. Burgundia režiim tugevdas Prantsuse mõju Luksemburgis, mistõttu jäi ka prantsuse keel ametlikuks asjaajamiskeeleks, mida kasutasid ka hilisemad dünastiad.
 
Konrad II õde Luitgard (1120–1170) abiellus Grandpré krahvi Heinrich II-ga (1125–1211) ja Ermesinde poja Hugo von Dagsburgiga esimesest abielust.<ref name="Dos1"></ref>
==Luksemburgide dünastia märkimisväärsemad liikmed==
 
Heinrich IV Pime (1136–1196) oli Namuri ja Luksemburgi krahv. Ta abiellus 1157. aastal Laurette d'Alsace'iga, abielu lahutati 1163. aastal; 1171. aastal abiellus Heindrich Pime Agnes von Gelderniga.
* Siegfried – 963. aastal pani aluse Luksemburgide dünastia rajamisele. Esimene Luksemburgide dünastia krahv. Siegried kuulus aadlisuguvõsasse, kuid ei kandnud Luksemburgi krahvi tiitlit.<ref name="Dos1"></ref>
===LuksemburgLuksemburgi-LimburgideLimburgi dünastia===
* Krahvinna [[puudub|Ermesinde]] – valitses aastatel 1197–1247 Oli Heinrich IV tütar. Krahvinna Ermesinde valitsusajal viidi läbi haldusreform.<ref name="Pep2">Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston.
Heinrich IV ja Agnes von Gelderni ainus tütar [[Ermesinde II|Ermesinde]] abiellus Bari krahvi [[puudub|Theobald I]]-ga (1196–1214), kes pidas Otto von Burgundiga läbirääkimisi, et see Luksemburgi krahvkonnast loobuks. Läbirääkimiste tulemusel sai Ermesinde II-st Luksemburgi krahvinna. Theobald suri 13. veebruaril 1214 ja 27-aastane Ermesinde abiellus mais 1214 Limburgi hertsogi Walram IV-ga (* ~1175, † 1226). Walrami surma järel 1226. aastal valitses Ermesinde 1247. aastani, kui krahvitiitel anti Ermesinde ja Walram IV pojale [[Heinrich V|Heinrich V-le]]. Sellest sai alguse [[puudub|Luksemburgi-Limburgi]] [[dünastia]].<ref name="Dos1"></ref> Heinrich V järeltulija [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] ajal tõusid Luksemburgi krahvid esimest korda [[Euroopa]] kõrgematele võimupositsioonidele.
 
* Walram IV, 1214–1226, Limburgi hertsog
* Heinrich V (Heinrich Blond), 1247–1281, Walram IV ja Ermesinde II poeg
* [[Heinrich VI]], 1281–1288, Heinrich V poeg
* [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]], 1288–1313, Heinrich VI poeg, alates 1308. aastast Saksa-Rooma riigi kuningas, 1312. aastast Püha-Rooma riigi keiser
* Böömimaa Johann (Pime), Luksemburgis Böömimaa Johann I, 1313–1346, Heinrch VII poeg, alates 1310. aastast Böömimaa kuningas
* Karl (Luksemburgis Karl I), 1346–1378, Johanni poeg; Karl IV – Saksa-Rooma riigi kuningas (1346–1347), keiser 1355, pantis 1349. aastal oma esivanemate maa [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnale]], 1353. aastal andis selle oma vennale Wenzelile ja nimetas selle 1354. aastal hertsogkonnaks.
 
[[Pilt:Henry Lux head.jpg|pisi|Heinrich VII |alt=|250x250px]]
Henry V järeltulija [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] ajal tõusid Luksemburgi krahvid esimest korda [[Euroopa]] kõrgematele võimupositsioonidele. Henry VII nimetati Luksemburgi krahviks 1288. aastal, kui tema isa, [[puudub|Heinrich VI]], surisai [[Worringeni lahing]]us surma. 1308. aastal valiti Heinrich VIIvalisid [[kuurvürst|kuurvürstid]]ide pooltHeinrich VII [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] troonile ([[Roomlaste kuningas|''Rex Romanorum'']]).<ref name="Dos1">Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse. Lk 10</ref> Ta organiseeris abielu oma poja [[puudub|JohnJohann I]] ja [[puudub|Böömimaa Elisabethi]] vahel, mille tulemusel sai JohnJohann [[Böömimaa]] kuningaks ja Böömimaast omakorda Luksemburgi osa. JohnJohann I on tuntud ajaloos kui õilsaõilis rüütlinarüütel, kes suri 1346. aastal [[Crécy lahing]]us, teenides Prantsuse kuningat. 1312. aastal kroonis [[Paavstipaavsti legaat]] Heinrich VII [[Rooma keiser|Rooma keisriks]].<ref name="Pep1">Guy Thewes (2017). About… the History of Luxembourg. Information and Press Service of the Luxembourg Government. September 2017, Luksemburg. Lk 4 </ref>
 
Pärast Heinrich VII valitsusaega päris Luksemburgi trooni veel kolm Luksemburgi dünastia liiget, neist kaks krooniti ka keisriks: [[Karl IV]] (1346–1378), [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] (1376–1400) ja [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] (1410–1437) 1354. aastal nimetas Karl IV Luksemburgi krahvkonna esmakordselt ümber [[hertsogkond|hertsogkonnaks]]. KuiLuksemburgide dünastia ekspansiooni tippaeg oli 1364. aastaaastal, mil omastati [[Chiny]] krahvkond,. oliLuksemburgid seeei Luksemburgideolnud dünastia ekspansiooni tipp (kunagi eivarem omanud Luksemburgid nii suuri maavaldusi).<ref name="Pep1"></ref>
 
Iga valitseja vahetamise järel pöörasid Luksemburgid üha vähem tähelepanu maavaldustele. Maad loovutati tihti hüpoteegina laenude eest.
 
Luksemburgide valitsejasuguvõsa suri välja 1437. aastal keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga, kes oli sel ajal Luksemburgi suurhertsog. Tema tütar [[Luksemburgi Elisabeth|Elisabeth]] oli viimane Luksemburgidest hertsoginna, kes müüs [[Luksemburgi hertsogkond|Luksemburgi hertsogkonna]] 1441. aastal [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]].<ref name="Dos8">About… the Grand Ducal Family. Information and Press Service of the Luxembourg Government. August 2010, Luksemburg. http://luxembourg.public.lu/en/publications/f/ap-famille-gdl/index.html Lk 14</ref> Kui Philippe Hea oli ostuhinna tasunud, läks Luksemburg 1444. aastal [[Burgundia Madalmaad|Burgundia Madalmaade]] koosseisu. Burgundia režiim tugevdas Prantsusmaa mõju Luksemburgis, mistõttu jäi ka prantsuse keel ametlikuks asjaajamiskeeleks, mida kasutasid ka hilisemad dünastiad.
 
==Luksemburgide dünastia märkimisväärsemad liikmed==
[[ImagePilt:Albrecht_Dürer_082.jpg|thumb|Keiser Sigismund kujutatuna [[Albrecht Dürer]]i poolt]]
* Siegfried – pani 963. aastal pani aluse Luksemburgide dünastia rajamisele. Esimene Luksemburgide dünastia krahv. Siegried kuulus aadlisuguvõsasse, kuid ei kandnud Luksemburgi krahvi tiitlit.<ref name="Dos1"></ref>
* Krahvinna [[puudub|Ermesinde]] II – valitses aastatel 1197–1247. Oli Heinrich IV tütar. Krahvinna Ermesinde valitsusajal viidi läbi haldusreform.<ref name="Pep2">Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston.
http://publications.uni.lu/bitstream/10993/2052/1/Peport%C3%A9%20et%20al.%20-%202010%20-%20Inventing%20Luxembourg.%20Representations%20of%20the%20past%2C.pdf. Lk 33</ref>
* [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] – valitses aastatel 1275–1313. Tema valitsemisajal saavutasid Luksemburgid oma võimsuse tipu, kuiKui ta 1312. aastal krooniti Püha-Rooma Keisririigiriigi keisriks, saavutasid Luksemburgid oma võimsuse tipu. [[Dante Alighieri|Dante]] pidas teda ideaalseks kristlikuks kuningaks.<ref>Cassidy, Brendan. Simone Martini's "St. Martin and the Emperor" and Contemporary Italian Politics.-Zeitschrift für Kunstgeschichte 70. Lk 11 https://www.jstor.org/stable/20474398?read-now=1&refreqid=excelsior%3A5ee2b7bcac58834dbf60365cb02a363b&seq=11#page_scan_tab_contents.</ref> Kui [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Henry VII]] [[Itaalia]]sse jõudis, tervitas Dante teda kui vabastajat. [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|HenryHeinrich VII]] suri peagi [[Siena]] sõjaretkel.<ref>Kinder, Hermann ja Hilgemann, Werner 2000. Maailma ajalugu. Tlk L. Randveer, Lk 217</ref>
* Böömimaa Johann (''Jan Lucemburský'') – [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|HenryHeinrich VII]] poeg. Krooniti 1310. aastal [[Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend#Luksemburgid|kuningaks]].<ref name="Pep2"></ref>
* Keiser [[Karl IV]] – valitses aastatel 1316–1378. Tema valitsusaegavalitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.<ref name="Pep2"></ref> 1354. aastal nimetas Luksemburgi krahvkonna ümber Luksemburgi hertsogkonnaks.<ref>Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse.
[[Image:Albrecht_Dürer_082.jpg|thumb|Keiser Sigismund kujutatuna [[Albrecht Dürer]]i poolt]]
* Keiser [[Karl IV]] – valitses aastatel 1316–1378. Tema valitsusaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.<ref name="Pep2"></ref> 1354. aastal nimetas Luksemburgi krahvkonna ümber Luksemburgi hertsogkonnaks.<ref>Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse.
Lk 11</ref>
* Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] – valitses aastatel 1368–1437. Nimetati 1433. aastal [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] keisriks. Tal oli plaan luua Slaavi keisririigikeisririik, mida valitseks Luksemburgide dünastia.<ref> Kinder, Hermann, Hilgemann Werner 2000. Maailma ajalugu. Tlk L. Radveer. Lk 201</ref> Keisri ja Ungari kuningana omaskuulusid tatalle suurisuured valdusivaldused, kuid tema valitsusaegavalitsemisaega ohustasid sõjad ning oht türklaste ees. Sigismundi on peetud 15. sajandi märkimisväärsemaks Saksa valitsejaks, ehkki tema tegelik võim pigem koondus pigem [[Ungari]]sse. Ta pani oma tütre mehele [[Habsburgid]]e ertshertsog [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrechtile]], tema surmale järgnevaltjärel pidipidid dünastilise põhimõtte järgi minema tema valdused [[Ungari]]s, [[Böömimaa]]l ja Saksamaal [[Habsburgid]]ele. Luksemburgi dünastia pani aluse Habsburgide keisrivõimule.<ref>Zetterberg, Seppo 2006. Maailma ajalugu. Tlk E. Bahovski, E. Vaht. Lk 274</ref>
* [[Luksemburgi Elisabeth]] – keiser SigmundiSigismundi tütar. Oli abielus Habsburgide ertshertsog [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-ga, kes sai pärast [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surma keisriks.<ref>Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston. Lk 44</ref>
 
==Viited==
13 760

muudatust