Richard Övel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P naases > naasis
2. rida:
 
== Biograafia ==
Ta sündis Mihkel (Mihhail<ref name="t6otan"/>) ja Sinaida Öveli (neiuna Mägi) perreperes.<ref name="saaga"/> Tema isa oli ametilt puutööline ja kiviraiuja.<ref name="t6otan"/>
 
1903–1906 õppis Övel [[Narva 3. algkool]]is, 1906–1914 [[Narva Gümnaasium]]is ja 1914–1916 [[Peterburi Ülikool]]is füüsikat, viimast lõpetamata. 1916 tudeeris viis kuud Peterburis [[Pauli sõjakool]]is. Pärast lõpetamist teenis [[lipnik]]una [[Voronež]]is 59. jalaväe tagavarapolgus. [[Esimene maailmasõda|esimeseEsimese maailmasõja lõpul]], 14. aprillil 1917 suunati koos [[kompanii]]ga rindele [[Galiitsia]]sse. Seejärel suunati ta 21. diviisi 648. Dolini jalaväepolku. Detsembris 1917 sõitis Eestisse ning astus märtsis 1918 [[Eesti 3. jalaväerügement]]i. [[Eesti garnison]]i ülem nimetas ta novembris 1918 [[Narva linna komandant|Narva linna komandandiks]].<ref name="t6otan"/>
 
[[Vabadussõda|Eesti vabadussõja]] puhkemise järel, 7. detsembril 1918 oli ta [[Sõjaministeerium]]is sekretäri vanemabi, hiljem sekretär ja ministeeriumi asjadevalitseja kuni 1920. Ta määrati alates novembrist 1919 Pihka rahudelegatsiooni kantselei juhatajaks. [[Johan Laidoner]]i ülesandel tõi Venemaalt [[Tambovi kubermang]]ust ära Laidoneri poja Michaeli. Sõja lõppedes arvati reservi [[alamkapten]]i auastmes. 1920. aastal oli Övel Moskvas [[Tartu rahuleping]]u ratifitseerimiskomisjoni kantseleijuhataja ning seejärel sealsamas ka [[opteerumine|kontrollopteerimiskomisjon]]i kantselei juhataja kuni oktoobrini 1920.<ref name="t6otan"/>
16. rida:
18. septembril 1944 ametisse nimetatud [[Otto Tiefi valitsus]]es oli ta vastavalt Vabariigi Presidendi käskkirjale nr 8 nimetatud [[õiguskantsler]]iks.<ref name="t6otan"/>
 
12. oktoobril 1944 põgenes kalapaadiga Hiiumaale, kuid sealt edasi Rootsi pääseda ei õnnestunud. Nõukogude [[piirivalve]] vangistas ta 4. veebruaril 1945 [[Hiiumaa]] läänerannikul [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] [[Külaküla]] mahajäetud talus. Uurijad Naumov ja [[Idel Jakobson]] panid ette ta maha lasta tegevuse pärast [[EVR|Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]]s, kuid [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD juures asuv Erinõupidamine]] kergendas karistusettepanekut ja mõistis Övelile 28. augustil 1945 ta [[paragrahv 58|paragrahvide 58-1a ja 58-11]] alusel 10 aastaks sunnitööle. Karistust määrati kandma [[Vorkuta]]sse, kust 16. oktoobril 1954 määrati [[sundasumine|sundasumisele]] [[Komi ANSV]]sse [[Uhta rajoon]]i. Sellest karistusest vabanes Övel 19. märtsil 1956 ning septembris 1956 naases tagasinaasis Eestisse, eladesja elas [[Tallinn]]as.<ref name="t6otan"/>
 
Richard Övel suri 3. jaanuaril 1958.