Redaktsioon: 23. august 2019, kell 15:17 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust added {{reflist}} template (booster) Märgis: booster [1.0] ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. september 2019, kell 15:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: [[Eesti Kirjanike Liit\|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Max Laosson sündis algkooliõpetaja pojana Viljandimaal, õppis tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Aastatel 1940–1941 töötas Tartu kirjastusühingu "Loodus" direktorina, marksismi-leninismi õppejõuna ja ajalehe "[[Tartu Kommunist]]" vastutava toimetajana. ==Poliitiline tegevus== Max Laosson oli [[II Riigivolikogu]] (hilisema nimega: [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]]) liige ([[II Riigivolikogu valimised\|valimised 14. ja 15. ~~juuli~~juulil 1940~~. aastal~~]], liikmete nimekiri avaldati Valimiste peakomitee otsusega 17. juulil 1940. Vastvalitud Riigivolikogu võttis 21. juulil 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (RT 1940, 74, 733). 1941. aastal [[Suvesõda\|Suvesõjas]] oli Laosson [[Mustvee]] [[Hävituspataljonid Eestis\|hävituspataljon]]i komissar. Teise maailmasõja ajal töötas M. Laosson NSV Liidus rindeväeosade ja tagala ajalehtede ([[Punaväelane (ajaleht)\|Punaväelane]] jt.) vastutava sekretäri ja toimetajana ning Leningradi Eesti raadio peatoimetjana. 1944. aasta aprillist oli M. Laosson [[EK(b)P Tartumaa Komitee]] sekretär. 1944. aasta riikliku plaani eduka täitmise est autasustati M. Laossoni Isamaasõja I järgu ordeniga ning 1945. aastal [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] autasustas teda [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri\|aukirjaga]]. Max Laosson sai tuntuks oma kõnega [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]]il (1950), kus süüdistas mitmeid tuntud kultuuritegelasi ([[Nigol Andresen]], [[Johannes Semper]], [[Adamson-Eric]], [[Hans Kruus]] jt) [[kodanlik natsionalism\|kodanlikus natsionalismis]], antimarksismis jne. Selle pleenumi otsuste tagajärjel sattusid süüdistatud tagakiusamise alla ja neid represseeriti. Laialdase tuntuse ja tolleaegse tunnustuse nii ENSV (Laossonile anti 1950 Nõukogude Eesti preemia) kui liidu tasandil pälvis Laossoni artikkel "Mõningaist eesti kirjandusteaduse ja kirjanduskriitika küsimustest" (1949 ajakirjades [[Eesti Bolševik]] ja [[Looming]]), milles hindas ümber 20. sajandi eesti kirjanikke stalinliku kultuurigenotsiidi printsiipidest lähtudes. Artiklist sai mõneks ajaks normatiivne eeskuju teistele kriitikutele<ref>EKBL, 2000, lk. 272.</ref>. ==Teosed== Max Laosson. "Adam Smith." (42. raamat sarjast "Suurmeeste elulood".). Eesti Kirjanduse Selts 1938. Max Laosson. "Comte. Uue ühiskonna prohvet." (49. raamat sarjast "Suurmeeste elulood").) Eesti Kirjanduse Selts 1939 . Max Laosson. "Põrgupõhja Vanapagana ja Kaval-Antsu «lepitamise» katse rahvustervikluse loosungi abil." . Eesti Riiklik Kirjastus 1958. Max Laosson. "NATO-blokk turisti bloknoodis. Matkamuljeid, mõtteid ja probleeme.". Eesti Riiklik Kirjastus 1962. Max Laosson. "Kolumbuse ja Castro radadel. Kuuba tallinlase pilguga.". Eesti Raamat 1965. ===Artiklid=== [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=664 Humaansusest ja jõukultusest] – [[Akadeemia (ajakiri)\|Akadeemia]] nr. 2 [[1938]] ===Koostaja=== "Kirjanduse radadelt. Artikleid ja arvustusi 1959." (Koguteos.) Koostanud Max Laosson. Eesti Riiklik Kirjastus 1961. == Viited ==▼ {{viited}}▼ ==Kirjandus== 30. rida ⟶ 34. rida: [[Pärt Lias]], "Max Laosson ja töö kujutamine kirjanduses" (80. juubeliks) – Looming 1984, nr 10, lk 1429–31 * Pärt Lias, "Max Laosson 10. VIII 1904 – 4. IX 1992" – Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 12, lk 750 ▲== Viited == ▲{{viited}} == Välislingid ==

Max Laosson: erinevus redaktsioonide vahel