Sotsiopaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sohupääsenu (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Sohupääsenu (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida:
'''Sotsiopaat''' on [[angloameerika]] psühhiaatria termin inimeste kohta, kellel on käitumishäired ja probleemid teiste inimestega suhtlemisel.
 
==Terminoloogia==
Sellist sõna on kasutatud alates umbes 1880. aastast<ref name="sociopathy" /><ref name="socio">[http://www.etymonline.com/index.php?term=socio-&allowed_in_frame=0 Online Etymology Dictionary: Socio-]</ref> Terminit ''sotsiopaatia'' võis esimesena tutvustada 1909 Saksamaal psühhiaater [[Karl Birnbaum]] ja 1930. aastal kasutas USA psühholoog [[George E. Partridge]] seda kui alternatiivi [[Psühhopaatia|psühhopaadi]] kontseptsioonile.<ref name="sociopathy">{{cite book |last=Rutter |first=Steve |title=The Psychopath: Theory, Research, and Practice |year=2007 |publisher=Lawrence Erlbaum Associates |location=New Jersey |isbn=0-8058-6079-7 |page=37}}</ref> Seda terminit kasutati, et defineerida käitumist, mis rikub [[Sotsiaalsed normid|sotsiaalseid norme]], niisiis antisotsiaalset käitumist.<ref>[http://ajp.psychiatryonline.org/article.aspx?articleid=140325 Current Conceptions of Psychopathic Personality] G. E. Partridge, The American Journal of Psychiatry. 1930 July ; 1(87):53–99</ref><ref>[https://books.google.com/books?id=C-fXBNTlk7wC&source=gbs_navlinks_s International Handbook on Psychopathic Disorders and the Law], Volume 1, Alan Felthous, Henning Sass, 15 Apr 2008</ref><ref>[https://books.google.com/books?id=BKKwZgFHC78C Psychopathy in the Treatment of Forensic Psychiatric Patients: Assessment, Prevalence, Predictive Validity, and Clinical Implications] Martin Hildebrand, Rozenberg Publishers, 16 Jun 2005</ref><ref>[http://bjp.rcpsych.org/content/76/315/838.1.extract Epitome of Current Literature: Current Conceptions of Psychopathic Disorder by Partridge, G.E.], M. Hamblin Smith, The British Journal of Psychiatry (1930) 76: 838</ref>
 
==Kirjeldus==
Sotsiopaat ei tunnista mingeid kirjutatud ega kirjutamata inimestevahelisi reegleid ühiskonnas, tal puudub empaatiavõime, seega ei tunne ta kunagi süümepiinu, mõtleb ainult omakasule ja arvab, et ka kõik teised käituksid samuti kui tema, kui ainult oskaksid või julgeksid. Igasugune reeglitele allumine, ka lihtsalt viisakus on tema meelest nõrkuse ilming.