Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
23. rida:
== Eesti Vabadussõjalaste Liit ==
{{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Liit}}
Uus vapside organisatsioon, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogu volitusi oli tunduvalt vähendatud. Rahvale oli tagatud nii riigikogu kui presidendi valimise roll, kui õigus algatada referendumeid ja eelnõusid isegi põhiseaduse muutmiseks. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks (
Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus.
1934. aasta aprilliks määratud [[
Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” (RT 1934, 26, 101). Valla-, alevi- ja linnavolikogudest heideti välja 916 [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] kandidaati.
36. rida:
<ref>http://web.archive.org/web/20090226194138/http://www.hot.ee:80/seadustekogu/ski-6-8.html Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus (SK I 1938, 6, 8).</ref>.
Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret, kuid praegu on kõik ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id=27674905</ref>; vandenõulased arreteeriti 7. detsembril 1935 ja 1936 mõisteti vapside juhtidele
[[Pilt:Estonian League of Freedom Fighters - Vaps Movement - Roman salute 1.jpg|pisi|A. Larka kõne poodiumil Peetritehases
[[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|
==Vaata ka==
|