Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Soosaar (arutelu | kaastöö)
P pisivead, lauseehitus
Soosaar (arutelu | kaastöö)
pisiparandus
53. rida:
Vitruviuse raamatute algjoonised pole säilinud. Vitruviuse toese iga ümberkirjutaja lisas omapoolsed. Kõige tuntum on [[Leonardo da Vinci|Leonadro da Vinci]] "Vitruviuse mees". Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus mis on tuletatud inimese kehast s.t. pole absoluutväärtus. Eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhest kõrvale kalduda.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=28}}</ref>
 
Oma traktaadis Vitruvius tõi välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk ''tugevus-kasulikkus-ilu'', millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõiki kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehniline täpsus, esteetiline väljanägemus kui ergonoomiline teostus – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, iluIlu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut.<ref name=":3" />
 
Vitruviuse arhitektuuri esteetiline komponent hõlmab kõiki esteetilisi nõudeid, eelkõige neid, mis puudutavad proportsioone. ''Venustas'' kategooria on jaotatud kuueks põhiliseks mõisteks: