John Dewey: erinevus redaktsioonide vahel

Dewey uuris psühholoogia rolli ühiskonnakorralduses, keskendudes haridusreformile. Haridusreform oli üks progressivismi põhilisi murekohti ja Dewey oli progressiivne haridusfilosoofia looja. Koolid pidid muutuma laste jaoks kogukonnaks, et Ameerika ühiskonnas saaksid muutusi ja reforme hakata ellu viima neis koolides kasvanud ja õppinud lapsed. Dewey pidas kooli suurepäraseks kohaks, kus uurida psühholoogia kasulikkust ja kasutamisvõimalusi sotsiaalsete praktikate jaoks. Ta uskus, et "mõistus on fundamentaalselt psühholoogia jaoks kohanemisinstrument" ja seda saab arendada koolis. Koolid peaksid eelkõige õpetama väärtusi ning need väärtused peaksid olema ajendatud ühiskondliku kasvamise eesmärgist ja kogukonna solidaarsust arvestades. Need väärtused ei peaks olema ainult kooli väärtused, vaid saama osaks iga suurema institutsiooni väärtustest.

 

 

Progressiivse ühiskonna eesmärgiks oli indiviidi kasvamine toetavas kogukonnas. Püsivate saavutuste ideaal asendus pideva kasvamise ideaaliga. Dewey on kirjutanud: "Kasvamise protsess, arenemine ja progress on olulisemad kui lõpptulemus. Perfektne lõpptulemus pole eesmärk, vaid üha kestev viimistlemise, küpsemise ja täiustamise protsess on elu eesmärk". Progressivismi eeskujuks oli [[darvinism]]. Kuna evolutsioonil pole lõppu, siis ei peaks olema lõppu ka isiklikul arengul. Dewey uskus aga ka seda, et indiviidid saavad oma iseloomu ja mõtted ühiskonnast. Ei ole indiviidi, kes eksisteeriks enne ühiskonda ja sotsiaalne panustamine ongi kõige õigem eneseteostus. Selline vaade inimestest ja ühiskonnakorraldusest ei jätnud aga ruumi individuaalsele vabadusele. Ta uskus, et indiviidid peaksid end arendama, aga seda ühiskonna huvides. Inimesed peaksid leidma oma vabaduse konformsuses ja sotsiaalsete funktsioonide arendamises.