Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
152. rida:
5. ja 6. veebruaril tegid Punaarmee 11. laskurkorpuse väeosad katse forsseerida Narva jõge [[Omut]]i juures ning 219. ja 320. laskurpolgu osad moodustasid ka seal sillapead.
Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskuskorpuse rünnak peatati [[Popovka]]-[[Lilienbach]]i-[[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]]-[[Dolgaja Niva (Slantsõ rajoon)|Dolgaja Niva]]-[[Pustoi Konets]]i asulad. [[Jaanilinn]]a hõivamise katsed lõppesid edutult.
[[11. veebruar]]il alustasid [[Permisküla]] juures tungisid 11. laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea. Narvast põhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131. ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2km kaitsesse. 109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunas ja edelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu. [[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43. ld 147. lp dessandi ning moodustas sillapea.
170. rida:
19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele Narvast põhjas. Narva piirkonda koondati veebruari lõpus kolm armeed, lisaks 2. löögiarmeele ka [[8. armee (NSV Liit)|8.]] ja [[56. armee]], nende seas [[8. Eesti laskurkorpus]].
21. veebruaril 1944 vahetasid
===Riigiküla sillapea===
[[6. veebruar]]il ründasid nõukogude väeosad, mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgruppide Kausch ja Wengler positsioone, kuid paisati tagasi. [[11. veebruar]]il tungisid nõukogude väeosad uute rünnakukatsega, kuid paisati tagasi idakaldale. [[12. veebruar]]il taasalanud rünnakutega suutsid nõukogude väeosad Riigi ja Siivertsi vahel luua
[[24. veebruar]]il ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]]
[[File:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]]
Narvast edelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi.
{{Vaata|Riigiküla sillapea}}
===Vepsküla sillapea===
28. veebruarist 3. märtsini 1944 ründasid 11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviisile allutatud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] Nõukogude tugiala Narva jõe vasakul kaldal [[Vepsküla]] piirkonnas ja surusid vastase lõpuks lähivõitluses üle jõe.
{{Vaata|Vepsküla sillapea}}
===Vaasa sillapea===
1. märtsil vallutasid [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] raskes käsivõitluses [[Vepsküla]] ja [[Vaasa küla|Vaasa]] sillapea. Rivist välja langenud rünnaku juhtide<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/2068129/endine-saksa-sodur-ordeneid-ei-oota Endine saksa sõdur ordeneid ei oota], 16. detsember 2006</ref> [[Helmut Rõõmussaar]]e ja [[Jaan Lumera]] asemel võttis juhtimise enda peale SS-Unterscharführer [[Harald Nugiseks]], kes sai selle rünnaku eest [[Rüütlirist]]i.
{{Vaata|Vaasa sillapea}}
===Siivertsi sillapea ===
194. rida:
{{Vaata|Krivasoo kott}} ''/platsdarm, Krivasoo läänesillapea ja Krivasoo idasillapea''
[[File:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|]]
[[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarind]]e lahingud Narva ruumis jätkusid 16. märtsil, siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/45]] pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa, heideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis vapruse eest 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni ''Unterscharführer'' [[Harald Nugiseks]] [[Raudrist]]i Rüütliristi.
Veidi enne 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja [[Auvere|Auveres]]t lõunas kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile Nordland]]. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi [[47. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] vasakult tiivalt [[Narva laht|Narva laheni]].
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) Relva-SS-i armeekorpuse juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.
| |||