Erinevus lehekülje "Keelikloomad" redaktsioonide vahel

organismide kõrgemaks ja madalamaks pidamine morfoloogiliste tunnuste alusel on vananenud arusaam. Sellest tulenevalt keelekorrektuur.
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välisallikad *== +== Välislingid ==))
(organismide kõrgemaks ja madalamaks pidamine morfoloogiliste tunnuste alusel on vananenud arusaam. Sellest tulenevalt keelekorrektuur.)
Selgroolülid on rõnga- või silindrikujulised ning paarilistest jätketest: üla- ja alakaartest. Ülakaare kummagi poole otsad ühinevad ja moodustavad kanali, milles paikneb [[seljaaju]]. Alakaartele liigenduvad [[roided]]. Niisiis selgroog mitte ainult ei toeta keha, vaid ka kaitseb seda: tema jätked moodustavad seljaajukanali ja [[rinnakorv]]i, mis ümbritseb selgroogsete tähtsamaid elundkondi. <ref name="Le4"/>
 
Mantelloomade vabalt vees ujuvatel vastsetel on seljakeelik olemas, kuid moondel täiskasvanud isendiks see kaob. Teistegi oluliste tunnuste poolest on mantelloomade vastsed täiskasvanutest palju kõrgemalsarnasemad teistele keelikloomadele. Mantelloomade närvisüsteem asub keha selgmisel küljel ja kujutab endast õõnsat toru. Mantelloomade närvitoru kujuneb loote pindmistest katetest, välislootelehest ehk [[ektoderm]]ist renja pikisuunalise sopistusena nagu kõigil selgroogseil. Muudel selgrootuil paikneb närvisüsteem ikka keha kõhtmisel küljel ja kujuneb teisiti. Mantelloomadel on [[sool (anatoomia)|soole]] eesosa ehk [[neel]] läbistatud arvukatest avadest ja hingamiselundiks muutunud. Mitte üheski hõimkonnas peale [[ürgkeelikloomad]]e ja mantelloomade ei moodusta sooltoru [[lõpusepilu]]sid: see on keelikloomade tunnus. Ka mantelloomade embrüonaalsel arenemisel on palju ühisjooni selgroogsete arenemisega. Fülogeneetilistel, s.t põlvnemisega seotud põhjustel omistatakse mantelloomade vastsetele suuremat tähtsust kui täiskasvanud vormide ehitusele. Rohkem ei tunta niisugust anomaaliat üheski teises loomahõimkonnas. <ref name="Le3">"Loomade elu", 2. kd., lk. 240–241</ref>
 
Tänapäeval arvatakse, et mantelloomad on tekkinud teisese ehk sekundaarse lihtsustumise ehk degradatsiooni teel mingitest selgroogsetele väga lähedastest eellastest. <ref name="Le3"/>
Anonüümne kasutaja