Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
168. rida:
[[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]]. Merejalaväe brigaadi [[dessant]] korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merikülas maabus 517 Nõukogude võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellel oli ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee.
19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele Narvast põhjas. Narva piirkonda koondati veebruari lõpus kolm armeed, lisaks 2. löögiarmeele ka [[8. armee (NSV Liit)|8.]] ja [[56. armee]], nende seas [[8. Eesti laskurkorpus]].
21. veebruaril 1944 vahetasid Eesti üksused välja Narva jõe ääres viimased [[227. jalaväediviis]]i osad. [[20. eesti vabatahtlike SS-diviis]]i [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni (komandör ''Waffen-Hauptsturmführer'' [[Paul Maitla]]) positsioonid kulgesid [[Pähklamäe]]st [[Vepsküla]]ni. [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] I pataljon ''Waffen-Hauptsturmführer'' {{kas|Silverti}} juhtimisel asus [[Vepsküla]]s, II/46 pataljon (komandör ''SS-Obersturmführer'' {{kas|Weber}}) [[Riigiküla]]s. 20. veebruaril diviisi asupaika jõudnud 45. rügemendi I pataljon paigutati [[Peeterristi]]le.
175. rida:
[[6. veebruar]]il ründasid nõukogude väeosad, mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgruppide Kausch ja Wengler positsioone, kuid paisati tagasi. [[11. veebruar]]il tungisid nõukogude väeosad uute rünnakukatsega, kuid paisati tagasi idakaldale. [[12. veebruar]]il taasalanud rünnakutega suutsid nõukogude väeosad Riigi ja Siivertsi vahel luua sillapead.
[[24. veebruar]]il ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] 2. pataljoni osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel [[Riigiküla]] sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm, [[Rühm (sõjandus)|rühm]]aülem SS-[[Oberscharführer]]
[[File:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]]
Narvast edelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi.
183. rida:
{{Vaata|Vepsküla sillapea}}
===Vaasa sillapea===
1. märtsil vallutasid 45. rügemendi I pataljon ja 46. rügemendi I pataljon raskes käsivõitluses [[Vepsküla]] ja [[Vaasa küla|Vaasa]] sillapea. Rivist välja langenud rünnaku juhtide<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/2068129/endine-saksa-sodur-ordeneid-ei-oota Endine saksa sõdur ordeneid ei oota], 16. detsember 2006</ref> [[Helmut Rõõmussaar]]e ja [[Jaan Lumera]] asemel võttis juhtimise enda peale SS-Unterscharführer [[Harald Nugiseks]], kes sai selle rünnaku eest [[Rüütlirist]]i.
{{Vaata|Vaasa sillapea}}
===Siivertsi sillapea ===
| |||