Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P SVG |
|||
61. rida:
Samal päeval alustasid [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i ka [[armeekindral]] [[Kirill Meretskov]]i juhitud [[Volhovi rinne|Volhovi rin]]de väed. Volhovi rinde 59. armee [[kindralleitnant]] [[Ivan Korovnikov]]i juhtimisel suutis [[Novgorod]]ist kahelt poolt möödudes Novgorodis paiknenud [[Wehrmacht]]i väegrupi peaaegu ümber piirata, [[21. jaanuar]]il hõivasid Punaarmee väed [[Novgorod]]i.
15. jaanuaril alustas [[Pulkovo kõrgendik]]ult rünnakut kindralpolkovnik [[Ivan Maslennikov]]i [[42. armee]]. Lootes Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ümber piirata, suunas Leningradi rinde juhataja armeekindral [[Leonid Govorov]] 42. armee lõunasse. Nendes Punaarmee vastastes tõrjelahingutes paistsid silma, Saksa väejuhagede taganemist katnud [[658. Eesti Pataljon|658.]] ja [[659. Eesti Pataljon|659. Eesti Idapataljon]]id. [[Major]] [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed [[Novgorodi–Luuga
[[Väegrupp Nord|Väegrupil Nord]] puudusid reservid nii ulatusliku rünnaku tõrjumiseks Leningradi ja Novgorodi all ning kuna 11. ''[[Luftwaffe]]'' [[välidiviis]] Leningradi all ei suutnud oma positsioone hoida ja jooksis laiali, ähvardas ümberpiiramine oma positsioone hoidvaid väeosasid. Üksused olid sunnitud tagasi tõmbuma ning kogu kaitse varises kokku. Kuna väeosadel puudus taganemisplaan ja nad ei teadnud, mida teha, muutus taandumine kohati paaniliseks põgenemiseks ja kaoseks. Punaarmee 42. armee lõunasse pööramine kergendas küll Narva suunal taanduvate vägede olukorda, kuid rinnet peatada ei suudetud. Punaarmeele oli antud korraldus murda vaenlase kaitse käigult ja tungida Wehrmachti järel kohe üle Narva jõe.
| |||