Frederik I: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Skåne maakond
PResümee puudub
3. rida:
'''Frederik I''' ([[7. oktoober]] [[1471]] [[Haderslevhus]] – [[10. aprill]] [[1533]] [[Gottorp]]) oli [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra kuningas]] aastatel [[1523]]–[[1533]].
 
Frederik oli esimese [[Oldenburgi dünastia]]sse kuuluva Taani kuninga [[Christian I]] poeg ja hilisema kuninga [[Hans]]u noorem vend. Tema ema oli [[Dorothea Brandenburgist]]. [[1482]]. aastal sai tasttemast [[Holstein]]i kaashertsog, [[1490]] jagati hertsogkond aga tema ja Hansu vahel. Frederiki residentsiks sai [[Gottorp]]i loss [[Schleswig]]is. [[1500]]. aastal korraldasid Hans ja Frederik viimase pealekäimisel suurejoonelise rünnaku [[Dithmarschen]]i talupoegadevabariigi vastu Holsteinis, kuid [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] ühisväed, mida toetasid veel saksa palgasõdurid, said [[Hemmingstedti lahing]]us täielikult lüüa ja Dithmarschen säilitas oma iseseisvuse veel pooleks sajandiks.
 
[[1513]]. aastal, pärast Hansu surma, pakuti Frederikile Taani ja Norra krooni, kuid ta keeldus sellest, leides, et vennapoeg [[Christian II|Christiani]] toetab enamik Taani ülikuist. [[1523]]. aastal aga sundisid mässulised aadlikud Christianit troonist loobuma ja Frederik tõusis nõnda troonile. Kuid aastatel [[1524]]–[[1525]] oli tal tõsiseid raskusi oma võimu kehtestamisega, sest nii [[Jüütimaa]]l kui ka [[Skåne maakond|Skåne]]s mässavad talupojad ja aadlikud nõudsid Christiani võimu taastamist. Christiani-meelsete olulisimaks juhiks oli admiral [[Søren Norby]], kes valitses [[Ojamaa]]d ning ründas [[1525]]. aastal 8000 mehega [[Helsingborg]]i kindlust. Frederiki-meelsete vägede juht [[Johan Rantzau]] suutis nad siiski tagasi lüüa ja pärast seda ei kujutanud mässulised Frederiki võimule enam suuremat ohtu. Christian II jätkas siiski ka edaspidi katseid oma võimu taastamiseks. [[1531]]. aastal maabus ta Norras ja püüdis seejärel Taanisse tungida. Frederik tegi seepeale liidu aga Christiani vana vastase [[Gustav Vasa]]ga ning koos suutsid nad Christiani tabada. Frederik pani ta vangi, kuhu too jäi kuni oma surmani. Gustavi ja Frederiki liit jäi kestma aga kuni Frederiki poja [[Christian III]] ja Gustav Vasa surmani (vastavalt [[1559]] ja [[1560]]).
13. rida:
[[1502]]. aastal abiellus Frederik oma täditütre [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] [[Brandenburgi Anna|Annaga]], kellega ta sai kaks last:
*[[Christian III|prints Christian]]i ([[1503]]–[[1559]]) ja
*[[Dorothea Taanist|printsess Dorothea]], kes abiellus [[Preisimaa hertsog|Preisimaa hertsogi]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtiga]].
 
[[1518]]. aastal abiellus Frederik teist korda, [[Pommeri]] hertsoghertsogi [[Bogislaw X]] tütre [[Sophie Pommerist|Pommeri Sophie]]ga.
 
Neil oli kuus last.