Avo Üprus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Avo Üprus''' (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1954]]) on eesti vaimulik ja kirjanik.
Ta on tegelenud kuriteoennetuse ja ohvritoega.<ref name="irl">http://www.irl.ee/avo-uprus</ref> Ta on kuulunud riigikokku ja [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavoliko]]
==Haridus==
Üprus ordineeriti 20. märtsil 1991 aseõpetajaks, õpetajaõigused sai ta 11. jaanuaril 2001.
==Töö==
Aastatel 2003–2007 oli ta [[riigikogu]] ([[X Riigikogu|X koosseisu]]) liige, aastatel 2007–2011 töötas regionaalministri nõunikuna<ref name="kirik" /> ning aastal 2013 osales kohaliku omavalitsuse [[volikogu]] valimistel.<ref>http://www.postimees.ee/teema/avo_üprus</ref>
==Tunnustused==
20. rida ⟶ 18. rida:
==Isiklikku==
Avo Üprus on abielus, tal on kaks poega ja kaks tütart.<ref name="irl" /> Tema ema on arst ja pedagoog [[Anne Schotter]], kasuisa [[Leo Schotter]], emapoolne vanaisa neuroloog [[Voldemar Üprus]], vanatädid kunstnik [[Hilda Üprus]] ja kunstiajaloolane [[Helmi Üprus]].
==Teosed==
* näidend „Pöial-Liisi“ (1988, koos Tiiu Aasmäega)
*luulekogu „Aja raamat“ (1988)
*filmistsenaarium „Vaata, siin on inimene“ (1989, režissöör Elo Tust)
*romaan „Koopainimesed“ (1990)
* luulekogu „Hälin ja aeg“ (1990)
*luulekogu „Müütide varjust“ (1995)
* diplomitööl põhinev raamat „Õigus halastusele. Eesti kiriku kriminaaltöö ja hingehoiu osa selles“ (2000)
* näidend „Akvaariumihaid“ (2003)
*luulekogu „Toompea vang“ (2007)
* „Eluaegne vangistus. Eluaegse vanglakaristuse kandmine ja sellest vabastamine“ (2014)
== Viited ==
|