Vikipeedia

Eesti Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
23. rida:
'''Eesti Kunstiakadeemia (EKA)''' on [[avalik-õiguslik ülikool]] [[Tallinn]]as. {{kas|Eesti Kunstiakadeemia on tegutsenud katkematult 1914. aastast}} ning on [[Eesti]] ainus arhitektuuri-, disaini-, kunsti- ja kunstikultuurialast kõrgharidust andev ülikool.
 
Eesti Kunstiakadeemia rektor on [[2015]]. aasta 4. aprillist [[Mart Kalm]].
 
2017. aastal jõudis EKA ainsa Ida-Euroopa kunstikõrgkoolina maailma parimate kunsti- ja disainiülikoolide QS edetabelisse.<ref>[https://www.topuniversities.com/universities/estonian-academy-arts Estonian Academy of Arts] topuniversities.com</ref>
31. rida:
[[Fail:Tallinn, tehasehoone Põhja pst 7, 1932.jpg|pisi|Tehasehoone enne EKA majaks saamist]]
{{Vaata|Eesti Kunstiakadeemia ajalugu}}
* [[1912]] – korraldati Tallinnas [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]]i [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused|graafilised kursused]], kus õpetati [[Joonistamine|joonistamist]], joonestamist ja maalimist.
*[[1914]] – reorganiseeriti kursused '''Tallinna Kunsttööstuskooliks'''. Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ja maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja nimetuse ning allmeistri tunnistuse. Kolmeaastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õiguse meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (koos enda erialaga) saadi õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele.
*[[1923]] – avati [[keraamika]] eriala.
*[[1924]] – seoses Eesti iseseisvumisega sai Tallinna Kunsttööstuskoolist '''Riigi Kunsttööstuskool'''; selles anti haridust kõigil tollastel [[tarbekunst]]i erialadel. Õppeaeg pikenes kuuele aastale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, [[Skulptuur|skulptuuriskulptuur]]i ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks: I aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajail oli õigus õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides.
*1924 – avati [[graafika]], trükitöö, [[litograafia]], [[tsinkograafia]] ja [[Õlimaal|õlimaaliõlimaal]]i erialad.
*[[1925]] – avati [[Metallehistöö|metall-]] ja emailtöö erialad.
*[[1929]] – Riigi Kunstttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks: 1. aste – üldaste, õppeaeg 2 aastat, võeti läbi ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. aste – töökodade aste, õppeaeg 3 aastat, võeti läbi erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[Gümnaasium|gümnaasiumigümnaasium]]i lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste – meistriklass, õppeaeg 1–2 aastat. Lõpetajad said rakenduskunstniku nimetuse. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õiguse meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel mood, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nakehistöö eriala.
*[[1938]] – loodi kooli baasil kaks õppeasutust: '''Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool''' (õppeaeg 4 aastat) ja '''Riigi Kõrgem Kunstikool''' (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[Tahvelmaal|tahvelmaalitahvelmaal]]i tähtsus.
*[[1. juuli]] [[1940]] – [[1941]] – [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]; riigi kunstikoolid likvideeriti ning nende baasil moodustati '''Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool'''. Struktuurilt jagunes kool värvi-, vormi-, raamatu- ja ruumiosakonnaks. Erialad olid samad, juurde tuli veel kudumise eriala.
* August 1941 – jaanuar 1942 – kool oli suletud.
* 1942–[[1943]] – kandis kool nime '''Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool'''. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus.
*1943 – märts [[1944]] – kool kandis nime '''Tallinna Rakenduskunsti Kool''' (moodustati eelmisest ilma maali- ja skulptuuriosakonnata).
* [[20. detsember]] 1944 – [[1950]] – {{kas|kool nimetati ümber}} '''Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks'''. Struktuur oli järgmine: a) dekoratiiv- ja [[Monumentaalmaal|monumentaalmaalimonumentaalmaal]]i fakulteet, mille alla kuulusid dekoratiiv-, monumentaalmaal ja [[mosaiik]]; miniatuurmaal, teatridekoratsioonid, b) graafika fakulteet: [[plakat]], [[tarbegraafika]] ja raamatukujundamine, [[nahkehistöö]], c) kunstilise tekstiili fakulteet, erialadeks kunstiline tekstiil ja kunstiline kostüüm. d) dekoratiivkujunduse fakulteet, erialadeks aia- ja pargikujundus ning ruumikujundus, e) monumentaal- ja dekoratiivskulptuuri fakulteet, erialad: monumentaal- ja dekoratiivksulptuur, metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö.
*[[1951]] – likvideeriti [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]] ning kogu kunstiõpetus koondati Tallinna. Kooli uueks nimeks sai '''Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut''' (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning Tallinna Polütehnilisest Instituudist ([[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolist]]ist) toodi üle [[arhitektuur]]ikateeder. Struktuur jagunes maali (tahvelmaal, teatridekoratsioon), skulptuuri, graafika (graafika, nahkehistöö), arhitektuuri ja tarbekunsti (metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö, kunstiline tekstiil, kunstiline kostüüm) fakulteetideks.
*[[1989]] – ERKI nimetati ümber '''Tallinna Kunstiülikooliks'''.
*[[1995]] – Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber '''Eesti Kunstiakadeemiaks''' (EKA); nimi kinnitati [[1996]]. aastal.
*[[1997]] – tegevust alustas [[EKA Avatud Akadeemia]].
*[[1999]]. aasta kevad – akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.
*27. august [[2018]] – avati EKA uus maja Tallinnas [[Põhja puiestee]] ja [[Kotzebue tänav|Kotzebue tänava]]a ristmikul.<ref name="EKA_uue_maja_avamine">[https://www.artun.ee/eka-uus-maja-avatakse-27-augustil-maja-tutvustava-ringkaigu-aktuse-ja-peoga/ EKA UUS MAJA AVATAKSE 27. AUGUSTIL MAJA TUTVUSTAVA RINGKÄIGU, AKTUSE JA PEOGA]</ref>
 
==Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad==
67. rida:
Arhitektid: [[Leila Pärtelpoeg]], Väino Tamm, [[Vello Asi]], [[Valve Pormeister]], [[Raine Karp]], [[Vilen Künnapu]], [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], Toivo Raidmets, Jüri Kermik, [[Peeter Pere]], [[Urmas Muru]], [[Emil Urbel]], Ralf Lõoke, [[Siiri Vallner]], [[Mihkel Tüür]], [[Ott Kadarik]], [[Katrin Koov]]
 
Kunstiteadlased: [[Juhan Maiste]], [[Mart Kalm]], [[Krista Kodres]], [[Ants Juske]], Triin Ojari, Andres Kurg, [[Kai Lobjakas]], [[Eva Näripea]], Anders Härm, Anu Allas, [[Rael Artel]], Oliver Orro
 
Teistel aladel: [[Heinz Valk]], [[Ike Volkov]], [[Ignar Fjuk]], [[Signe Kivi]], [[Hardi Volmer]], [[Raivo Järvi]], [[Henry Laks]], [[Hannes Võrno]], [[Andres Lõo]], [[Yoko Alender]], [[Maria Minerva]]
83. rida:
==Kirjandus==
* Sealt tulevad meie esimesed kunstiakadeemikud. [[Uus Eesti]], 11. veebruar 1940, nr 40, lk 6.
* [[Mart Kalm]] (koostaja). ''Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks: 100 aastat kunstiharidust Tallinnas – From the school of arts and crafts to the academy of arts : 100 years of art education in Tallinn'', Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2014. ISBN 9789949467587
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kunstiakadeemia"