Erinevus lehekülje "Bruno Tomberg" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
(two repeated words (booster))
P (pisitoimetamine)
{{Vikinda|kuu=juuni|aasta=2018}}
'''Bruno Tomberg''' (sündinud [[29. märts]]il [[1925]] [[Pärnu]]s) on eesti sisearhitekt, [[disainer]], üks Eesti [[disain]]ihariduse rajajaid.
 
Bruno Tombergi algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt on ta küll sisearhitekt, kuid on teinud ka [[nahkehistöö]]d, kujundanud [[ajakiri|ajakirju]] ja [[kataloog]]e, kavandanud moekaid abstraktse ilmega [[vaip]]u, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Eesti disaini ja reklaami 100 aastat|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=20, 21, 113, 164}}</ref> On olnud aastakümned moodsa disaini keskseid eestkõnelejaid.
== Haridus- ja töökäik ==
 
Tomberg sündis Pärnus. Tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana, ema oli elukutselt trükitööline. 1929. aastal kolis perekond Tallinna. Aastal 1944, pärast [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. keskkooli]] lõpetamist, asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. 1945. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite [[Edgar Johan Kuusik]]u ja [[Edgar Velbri]] käe all. 1949. aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950. aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala <ref>[https://www.muis.ee/museaalview/2631975 Pilt lõpetamiselt]. Eesti muuseumide veebivärav (vaadatud 04.06.2018)</ref> ning ta suunati tööle V. Kingissepa nimelisse Paberi- ja Tselluloosikombinaati, kuhu ta jäi aastateks 1950–1951.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bruno Tomberg|pealkiri=Bruno Tomberg - disainer. Kataloog|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Pärast ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956–1964 kunstifondi kombinaadis ARS kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli interjööri kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasasutamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppejõutööle, hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, [[Vello Asi|Asi]] ja [[Leila Pärtelpoeg|Pärtelpoja]] õppejõuks olemise ajal valminud teosed.
 
Sisearhitektuuri kateedris nähti andekat ja intelligentset Tombergi kui [[Edgar Velbri]] mantlipärijat, kuid juba siis tundis ta tugevat tõmmet disaini poole.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=100 aastat kunstiharidust Tallinnas (artikkel: "Disaini kateedri algus. Immitsev utoopia". Virve Sarapik)|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
=== Disainikateeder ===
1969. aastal koliti iseseisva kateedrina ruumikujunduse kateedri tiiva alt eraldi ning järgnevate aastate jooksul vahetati veel korduvalt ruume.
 
Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20. sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide (Mondriani ja Rietveldi) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi – punase, sinise, kollase – ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.<ref name=":1" /> Järgmine etapp viis valitud kombinatsiooni arendamiseni 50 &nbsp;cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ja reaalained.<ref name=":0" />
 
Kunstide süntees, erialaülesus, teooria ja praktika liit olid need põhimõtted, mida Tomberg respekteeris.
 
Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku<ref name=":1" />. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvai tegijaid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Tootedisain Asjad minu elus|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=28, 135}}</ref>
 
1982. aastal taandus Bruno Tomberg tööstuskunsti kateedri juhataja kohalt, ent 1988–1993 oli Tomberg taas juhataja, osakond oli ümber nimetatud disainiosakonnaks.
 
Kõigi tööaastate vältel pidas ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendas tootmispraktikaid, maalimist ja tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülgname=}}<"ReferenceA"/ref> Ta on [[Eesti Kunstiakadeemia]] emeriitp[[rofessor]].
 
[https://www.muis.ee/museaalview/2225924 Pilt: Tomberg ERKI tudengitega]
== Sotsiaalse disaini idee ==
 
Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmanda ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.
 
Disainikoolidest oli peamine eeskuju [[Bauhaus]]: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka taustaideestik.
== Looming ==
 
Oma loomingus on Tomberg olnud võrdlemisi mitmekesine, tegeledes nii mööbli- kui ka ruumikujunduse, tekstiilide, tarbeesemete ja näituste kujundamisega.
 
=== Interjöörid ===
* 1961 NSV Liidu Kunstifondi müügisaali projekt Moskvas Kutuzovi prospektil
* 1964 Pärnu sanatooriumi Estonia interjöörid
* 1965 Üleliidulise ühingu Teadus esindusruumide sisustusprojekt Moskvas
 
=== Näitusekujundused ===
* 1975 Seinavaip rüiutehnikas "Diagonaal"
* 1979 Seinavaip põime- ja rüiutehnikas "Nike"
* 1985 Seinavaip põime- ja rüiutehnikas "Aegina"
 
Tombergi elust ja loomingust on loodud film "[https://www.youtube.com/watch?v=aq5RRby7NVk Disainer number üks]"
 
Alates 2006. aastast antakse välja disainiauhinda Bruno, mis on nime saanud Bruno Tombergi järgi.<ref name=":0" />
75 746

muudatust