Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
113. rida:
Sõjas osalesid kõik maailma [[suurvõim]]ud,<ref>Willmott 2003, lk 10–11.</ref> kes jagunesid vastavalt [[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaast]], [[Venemaa Keisririik|Venemaast]] ja [[Briti impeerium|Suurbritanniast]] koosnevaks [[Antant|Antandiks]] (hiljem laiemalt [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlasvägedeks]]) ning [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] juhitud [[Keskriigid|Keskriikideks]]. Kuigi Itaalia oli 1882. aastast olnud Saksamaa ja Austria-Ungariga sõlmitud [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liige, ei ühinenud ta maailmasõja puhkedes keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.<ref>Willmott 2003, lk 15</ref> Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid: liitlastega ühinesid näiteks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Jaapani keisririik|Jaapan]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Keskriikidega [[Osmanite riik]] ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]].
Sõja päästis valla 28. juunil 1914 [[Sarajevo]]s
29. juulil kuulutas Venemaa Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine 30. juulil. 31. juulil alustasid üldmobilisatsiooni Saksamaa ja Austria-Ungari. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetusekst 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. juulil sõja.
|