Spolia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Constantine arch datation en.svg|thumb|Constantinuse võidukaare ''spolia''-ehisdetailide dateeringud keisrite järgi]]
[[File:THES-Heptapyrgion spolia.jpg|thumb|[[Osmanite riik|Osmanite]] ülesehitatud [[Heptapyrgioni kindlus]]e seintesse müüritud antiiksed ehitusdetailid]]
[[File:SiracusaCathedral-pjt3.jpg|thumb|Neli antiikset [[dooria sammas]]t [[Sürakuusa katedraal]]i seinas]]
12. rida ⟶ 13. rida:
== Näiteid ==
=== Arhitektuur ===
[[Rooma]]s 4. sajandil ehitatud neljasuunaline [[Januse võidukaar]] ([[itaalia keel]]es ''Arco di Giano Quadrifronte''<ref>http://www.romeartlover.it/Vasi55.htm#Arch_of_Janus</ref>) on ehitatud taaskasutatud tellistest ja kaetud marmorplaatidega, mis, samuti skulptuurid ja sambad on võetud varasematelt ehitistelt<ref>https://www.wmf.org/project/arch-janus</ref>.
315. aastal pühitsetud [[Constantinuse võidukaar]], Rooma suurim ja [[triumfikaar]]test hiliseima ehitusajaga, kujutab endast [[kollaaž]]i varasemate keiserlike ehitiste osadest. Sella ehisdetailid pärinevad keisrite [[Traianus]]e (98–117), [[Hadrianus]]e (117–138) ja [[Marcus Aurelius]]e (161–180) aegsetelt ehitistelt, mida on täiendatud 4. sajandil loodud reljeefidega ja skulptuuridega. Juba renessansiajal märgati erinevusi ehisdetailide kunstilise töötluse tasemes ning Raffael märgib 4. sajandil loodu primitiivsuse ja lohakuse halvustavalt ära oma kirjas paavstile.
Vanas 4. sajandil ehitatud [[Püha Peetruse basiilika]]s oli viis [[lööv]]i, mille [[arkaad]]ide sambad, igas arkaadis 21 sammast, võeti varasematelt Rooma ehitistelt<ref>[https://www.academia.edu/10931008/Spolia_in_the_fourth-century_basilica L. Bosman. Spolia in the fourth-century basilica Old Saint Peter’s, Rome. Cambridge University Press, 2013]</ref>. Ka altariruumi ees seisnud nn [[Saalomoni sammas|Saalomoni sambad]], mis Constantinus pärimuse järgi kirikule oli kinkinud, on ''spolia'', võetud suure tõenäosusega mõnelt Rooma keisririigi idaaladel asunud vanemalt ehitiselt.
Ateenas asuv Bütsantsi kiriku, Eileithyia templi kohale ehitatud Panagia Gorgoepikoose välismüürid on üleni kaunistatud varasematelt hoonetelt võetud kivireljeefidega<ref>[https://www.academia.edu/2971890/Making_Sense_of_the_Spolia_in_the_Little_Metropolis_in_Athens B. Kiilerich. Making Sense of the Spolia in the Little Metropolis in Athens. - Arte medievale 4, 2005, lk 95-114, 2005]</ref>.
{{Pooleli|kuu=september|aasta=2019}}
=== Muud kunstiliigid ===
Varakeskaegses kullassepatöös kasutati liturgiliste objektide kaunistamiseks vääriskividena sageli antiikseid gemme, omistamata tähendust nende algsele sisule ja ikonograafiale.
| |||